Galerii: Ratas ja Raik tutvusid olukorraga kagupiiril ({{commentsTotal}})

Peaminister Jüri Ratas ja siseminister Katri Raik külastasid reedel kolmikpiiripunkti, kust algab Eesti väljaehitatav maismaapiir.

Maismaapiiri väljaehitamine algab Eesti-Läti-Vene piiri kolmikpunktist, kahel kuni kolmel lõigul. Ajutine kontrolljoon on praeguseks tähistatud ning piiririba puhastatud ja ehitustöödeks valmis.

Politsei- ja piirivalveamet valmistab ette hanget piiritaristu ehitamiseks alates kolmikpunktist kuni Luhamaa piiripunktini. Saadud kogemusega saavad ametnikud, eksperdid ja ehitajad arvestada järgmiste lõikude hangete korraldamisel ja ehitusel.

Ratas märkis, et Eesti idapiir on ka Euroopa Liidu ja NATO välispiir ning selle väljaehitamisel on esmatähtis kvaliteet ja rahaliste vahendite parim võimalik kasutus.

Ta kinnitas, et piiriehituse hangete ettevalmistamisse on kaasatud riigi parimad eksperdid, kes teevad omavahel tihedat koostööd. "Meie ametkondades on piisavalt kogemusi suurte ehitusprojektide teostamisel ja mul on hea meel, et neid kogemusi ka rakendatakse. Näiteks võib tuua PPA koostööd maanteeametiga," rääkis Ratas.

Peaminister lisas, et tugev välispiir on julgeoleku küsimus, mis tähendab ka tõsist tööd ebaseadusliku piiriületuste ja salakaubaveo tõkestamisel. "Kurjategijad kasutavad oma tegevuses üha kaasaegsemaid lahendusi ja seepärast peavad riigi vahendid ning taristu püsima kuritegelikust maailmast sammu võrra ees," rõhutas Ratas.

Piiri väljaehitamise maksumus tänaste hindade juures on jätkuvalt umbes 190 miljonit eurot, lõplik hind selgub hangete tulemusel.

Siseminister Katri Raik kinnitas, et esimese piirirajamise hankega tullakse välja juba jaanuari lõpus. "Piiriehitus on kallis, kuid turvalisuse seisukohast äärmiselt oluline," sõnas Raik. Ta lisas, et praegused, enne riigihanget tehtavad hinnangud kinnitavad, et maksumus jääb senisesse suurusjärku.

Ratas ja Raik said PPA peadirektorilt Elmar Vaherilt ülevaate olukorrast piiril ja piiriehituse hetkeseisust.

Mullu kasvas tänu kolme uue radaripositsiooni rajamisele ka PPA tehnilise seire võimekus Narva jõel.

"Keegi ei kahtle, et Eesti vajab turvalist välispiiri. Küll on küsimus, mis on sellise turvalisuse optimaalne hind. Erinevate lahenduste testimiseks mõeldud katselõigud näitasid kätte, et raskele maastikule piiri ehitamine saab olema väljakutse ning samas ka kulukas projekt. Ehitus saab toimuma üle 300-kilomeetrisel piirilõigul, kuhu on tarvis taristu kõrval ka elektrivarustatust, lisaks tehnilisi seadmeid," kirjeldas Vaher.

"Piiriehitus ei ole näilise turvalisuse loomise projekt, et paneme aia püsti ja vaimustume väheste vahenditega saavutatust. Piiriehitus on Eesti seni üks suuremaid turvalisus-, julgeoleku- ja ehitusprojekte ning seda selle nimel, et inimestel oleks Eestis turvaline elada," märkis Vaher.

Samas võib piiri väljaehitamise lõplik maksumus ka plaanitust odavamaks osutuda, näiteks nafta maailmahinna languse või ehitusturu jahenemise tõttu.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: