Maardu rehabilitatsioonikeskust võib oodata sulgemine
Maardus asuvat narko- ja alkoholisõltlaste rehabilitatsioonikeskust võib oodata nädala pärast ees sulgemine, sest uusi ruume keskusele leitud ei ole. Nii Tallinna kui ka Maardu linna juhid kinnitavad, et kristlik rehabilitatsioonikeskus teeb tänuväärset tööd, kuid neile pole kummaski linnas sobivaid ruume.
Maardus, vanas tuletõrjedepoos asuvas Elava Iisraeli nime kandva mittetulundusühingu rehabilitatsioonikeskuses elab praegu 20 meest. Keskuse rendileping lõpeb maja omanikuga järgmisel nädalal. Erilisi mugavusi tuletõrjedepoos küll pole, kuid neile, kes on tulnud tänavalt, on see maja saanud koduks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kui me räägime keskusest ja keskuse hoonest, siis me tegelikult räägime nendele inimestele kodust. Ma tean, mida see tähendab - tulla tänavalt kuhugi, kus sind oodatakse ja kus sinust hoolitakse -, sest 15 aastat tagasi oli minu jaoks koduks samuti ehitussoojak," rääkis Avatud Lootuse Fondi juhatuse liige Viljam Borissenko.
Suur osa sealsetest asukatest on pärit Tallinnast. Pealinnal keskusele praegu ruume pakkuda ei ole.
"Tallinna linn on täna otsimas ja kaalumas erinevaid variante, et seda MTÜ-d aidata. Paraku võin ma juba täna öelda, et lootused abi saada on väga keerulised, sest tõesti, täna Tallinnal selliseid ruume, mis sobiksid sellise teenuse osutamiseks, hetkel ei ole saada. Aga me tõesti otsime ja loodame, et mingil ajahetkel me saame seda MTÜ-d aidata," rääkis Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder.
Maardu linnapea Vladimir Arhipov tõdes, et linn on rehabilitatsioonikeskusega teinud koostööd, kuid uusi ruume pole pakkuda.
"Ega sellisel väikesel omavalitsusel nagu Maardu muidugi sellist teenust pakkuda ei ole. Kuna meil on ka oma inimesed, kes Maardus elavad ja on Maardusse registreeritud.. Munitsipaalelamuid meil ei ole piisavalt. See on suur probleem ja kahjuks meil neid majutada füüsiliselt ei ole võimalik," rääkis Arhipov.
Maardu keskuse elanikele, kes on tulnud sinna sooviga alustada uut elu, püütakse leida ajutine koht mõnes teises keskuses. Kokku on kristlikke rehabilitatsioonikeskusi üle Eesti 20.
Välistada ei saa ka seda, et sealsed asukad jõuavad tagasi tänavale.
"Iga sõltlase elu on olnud paras kaos. Tänane olukord tõotab tundmatust või määramatust. See oht on väga reaalne. Loodame, usume, et seda ei juhtuks, aga see oht on väga suur," ütles Borissenko.
Toimetaja: Merili Nael