Kohtla-Järve opositsioonis tekitab kohaliku ujula ehituse rahastus küsimusi
Kohtla-Järve linnavolikogu andis neljapäeval heakskiidu linna omaosaluse suurendamiseks, et ehitada Järve linnaossa ujulaga spordikeskus, kuid kohalikule opositsioonile jäi selgusetuks, kust niigi suure võlakoormusega linn selleks raha leiab.
24. jaanuaril toimunud erakorralisel istungil andsid Kohtla-Järve linnavolikogu liikmed ühehäälse heakskiidu sellele, et linn suurendaks omafinantseeringut Järve linnaossa ujulaga spordikeskuse ehitamiseks 11,4 miljoni euroni. Ehituse kogumaksumus võib ulatuda 15 miljoni euroni, kirjutas ERR-i venekeelne portaal.
Opositsioon toetas projekti, aga oli nördinud, et linnavalitsus ei selgitanud, kust linna selle raha võtab.
"Me toetasime seda projekti, sest linnaelanikud vajavad ujulat. Meie küsimus, kust linn selleks raha võtab, sai paraku ebamäärase vastuse: võtame laenu, riik aitab, võimalik on tulumaksulaekumise kasv," rääkis opositsiooni juht Jelena Mutonen.
"Linna laenukoormus läheneb juba praegu 60 protsendile kogu eelarvest. Võib-olla suureneb tulumaksulaekumine, aga kui ei suurene? Nii ei ole vastuvõetav töötada. Korteriühistute liidus kaalume me kõiki riske hoolikalt, aga siin ei antud saadikutele projekti rahastamise kohta mingeid selgitusi. Ainult hirmutati, et kui te nüüd ei nõustu, siis ei saa Euroopa fondist raha ja ei ehitatagi midagi," lisas ta.
Kohtla-Järve abilinnapea Vitali Borodin ütles, et asjaga ei kiirustata. "Niipea, kui kõik projekti ekspertiisid said tehtud, pöördusime linnavolikogu poole, et saada heakskiit osaleda 15 miljoni eurose maksumusega spordikeskuse ehitamises," sõnas ta.
Lisaks väidab Borodin, et linna omaosaluse suurendamisest 11,4 miljoni euroni ei olnud mingit juttu.
Teine opositsioonisaadik Nikolai Kutašev ütles, et linnavalitsus tõstatas omaosaluse osakaalu suurendamise küsimuse eelmise aasta septembrist, kui selgusid korduskonkursi tulemused.
"Keegi ei vaidle, et ujulat on tarvis, kuid küsimus, millise maksumusega ja mille arvelt, jäi lahtiseks. Ükski ehituse rahastamist puudutav küsimus eii saanud vastust," lausus ta.
Samal ajal on linnavolikogu otsuse eelnõus kirjas, et linnavalitsus palub saadikutel kiiresti kinnitada omafinantseeringu suurendamist 11,4 miljoni euroni, sest pärast esimest pakkumist kujunes ehitusmaksumuseks 20 miljonit eurot.
2017. aastal lootis linn viie miljoni euro eest ujula ehitada, millest EAS pidi andma 4,25 miljonit eurot ning oma osa sihtasutus suurendada ei kavatse. Korduvpakkumisel vähenes ehituse maksumus 14-16 miljoni euroni, kuid summa ületab endiselt tunduvalt esialgset viit miljonit eurot ja seetõttu ongi vaja omaosalust 750 000 eurot 11,4 miljonini suurendada.
Otsuse eelnõus ei ole kirjas, kust linn omaosaluse rahastamiseks raha võtta kavatseb.
Borodini sõnul on raha projekti jaoks olemas - EAS-ilt umbes viis miljonit, kolm miljonit andis riik. Ülejäänud summa plaanitakse katta tulumaksulaekumise kasvu, investeeringute vähendamise ja laenu abil.
Kohtla-Järve võlakoormus on juba praegu ligidal omavalitsustele lubatud maksimaalsele võlakoormusele, milleks on 60 protsenti omavalitsuse tuludest. Borodin ei olnud väitega nõus ja ütles, et nende võlakoormus on kõigest 55 protsenti. Ta lisas, et jätkuvalt tehakse investeeringuid ka teistesse linna tähtsatesse objektidesse nagu lasteaiad, koolid ja teed.
Toimetaja: Karin Koppel