Üleminek peaks 20 aasta jooksul hinnanguliselt maksma minema kuni 80 miljardit eurot. Pool sellest summast läheks liidumaadele, mis sulgevad söel baseeruvaid elektrijaamu. Teise poolega aga aidatakse ära hoida elektrihinna tõusu, ütles komisjon.

Komisjon, mis koosneb poliitikutest, kliimaekspertidest ning söepiirkondade ametiühingute ja tööstuse esindajatest, jõudsid teekaardi osas üksmeelele laupäeva hommikul pärast viimast, 24 tundi kestnud istungit.

Teekaart esitatakse nüüd valitsusele, mis ilmselt järgib komisjoni soovitusi.

Plaani kohaselt suletakse 2022. aastaks mitu elektrijaama, mis kasutavad ligniiti ehk pruunsütt, mis saastab rohkem kui kivisüsi.

Aastaks 2030 peaks Saksamaal ainult 17 gigavatti elektrienergiat toodetama söega. Praegu on see näitaja 45 gigavatti.

Viimane söel põhinev elektrijaam suletakse hiljemalt 2038. aastal, ütles komisjon, kuid ei välistanud, et tähtaeg võidakse tuua ettepoole, 2035. aastale, kui tingimused seda võimaldavad.

Piirkonnad, kus kümned tuhanded töökohad on otseselt või kaudselt seotud pruun- või kivisöel põhineva energiatootmisega, saavad järgmise 20 aasta jooksul kompensatsiooniks 40 miljardit eurot.

Samal perioodil kulutatakse igal aastal kaks miljardit eurot, et hoida ära elektrihinna tõusu tarbijatele.

Keskkonnaorganisatsioonid on kutsunud Saksamaad sulgema oma rohkem kui 100 söel töötavat elektrijaama juba 2030. aastaks, et muuta riik 2050. aastaks süsinikuneutraalseks.

Oponendid on aga hoiatanud söe liiga kiirest kõrvalejätmisest, öeldes, et see võib ohtu seada energiavarustuse ja tõsta elektri hinda. Saksamaa on kiire pöörde tõttu taastuvenergia suunas juba praegu raskustes.

Ringhäälingukompanii ARD tellitud küsitluse tulemused näitasid reedel, et 59 protsenti sakslasi pooldab söe tootmise kiiret lõpetamist. Kaevanduspiirkondades aga tahtis 61 protsenti vastanutest, et Saksamaa hoiaks sellest fossiilkütusest kauem kinni.