SPD liikmetest 66 protsenti toetas valitsusliidu moodustamist. Kokku hääletas koalitsioonileppe üle 464 000 sotsiaaldemokraati, ütles erakonna finantsjuht Dietmar Nietan.

Tulemus võimaldab lõpetada viis kuud kestnud poliitilise ummikseisu ja alustada Merkelil juba märtsis oma neljandat ametiaega.

"See oli tõeliselt tähtis demokraatlik otsus meie riigi jaoks," ütles partei juhi kohusetäitja Olaf Scholz ajakirjanikele. Lähipäevadel kavatseb SPD esitada kolm meest ja kolm naist ministriteks.

Järgmisel nädalal peaks parlament hääletama Merkeli kantsleriks määramise poolt.

Konservatiivid kiitsid uue koalitsiooni SPD-ga heaks esmaspäeval -- vaid 27 Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) kongressi 975 delegaadist hääletas selle partnerluse vastu.

Koalitsioonileppega loovutas Merkel sotsiaaldemokraatidele olulise rahandusministeeriumi, milles konservatiivid näevad Saksamaa ja euroala eelarveranguse tagajat.

Nii CDU/CSU blokk kui SPD tegid septembris toimunud valimistel oma viimaste aegade halvima tulemuse, vastavalt 32 ja 20,5 protsenti. Parlamendis on neil vastavalt 246 ja 153 saadikukohta.

Kui CDU toetus on sestsaadik jäänud endiseks, siis sotsiaaldemokraatidest möödus veebruaris avaldatud uuringus ka paremäärmuslikuks peetud opositsioonierakond Alternatiiv Saksamaale (AfD).

Merkel tervitas SPD otsust

Saksamaa liidukantsler ja Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) juht Angela Merkel tervitas pühapäeval Saksa sotsiaaldemokraatide otsust kiita koalitsioonilepe heaks.

"See on hea otsus SPD ja iseäranis meie riigi jaoks," ütles Merkel avalduses.

"Uuel valitsusel on palju tööd vaja teha ning sellega tuleb alustada kohe," lisas ta.

Macron: uus Saksa valitsus on hea uudis Euroopale

Prantsuse president Emmanuel Macron rõõmustas pühapäeval Saksa koalitsioonileppe heakskiitmise üle.

"See on Euroopa jaoks hea uudis. Prantsusmaa ja Saksamaa hakkavad tegema lähinädalatel koostööd, et luua uusi initsiatiive Euroopa projekti edendamiseks," teatas Macroni kantselei.

Koalitsioonileping

Järgmise valitsuse poliitika aluseks võetav koalitsioonilepe on 177 lehekülje pikkune ja SPD esimehe Martin Schulzi algatusel sisaldab see nõudmist, et valitsuse ametiaja poolel teel kahe aasta pärast tuleb kokkulepped üle vaadata ja alliansi tegevusele hinnang anda.

Euroopa Liit on leppes kesksel kohal. Parteid on otsustanud toetada EL-i ambitsioonikat reformialgatust, mida veab Prantsuse president Emmanuel Macron.

Nad peavad vajalikuks tugevdada EL-i välis- ja kaitsepoliitikat ning on valmis suurendama Saksamaa panust EL-i eelarves.

Koalitsioonileppes tõotatakse "tihedat partnerlust Prantsusmaaga, tugevdada ja reformida eurotsooni, et euro globaalsetele kriisidele paremini vastu peaks".

Toetatakse ka Euroopa Valuutafondi loomist, et riikidele kriisi olukorras raha laenata, kuid Macroni eurotsooni investeerimiseelarve ideesse suhtutakse ettevaatlikult.

Macroni eurotsooni rahandusministri ettepanekut leppes ei mainita.

Saksa uuel valitsusel on kavas suurendada riiklikke investeeringuid, ent säilitada eelarvetasakaal ja hoiduda maksutõusudest.

Valitsusel on kasutada 45 miljardit eurot, nii et mõlema leeri ühisel nõul on otsustatud reformida pensionisüsteemi, mis kipub elanikkonna vananemisele jalgu jääma. Hoogu lisatakse ka digiarengule ja parandatakse haridust rahasüstidega piirkondlikesse koolisüsteemidesse.

SPD suutis välja rääkida järeleandmised sotsiaalvaldkonnas, raha saab juurde lastehoid ja tervishoiusüsteemi lubatakse muuta õiglasemaks.

Erakonnad leppisid kokku, et järkjärgult lõpetatakse "solidaarsusmaks" idapoolsetele liidumaadele, mis viidi sisse pärast Saksamaa taasühinemist 1990. aastal.

Energia- ja kliimapoliitikas peetakse kinni senistest süsinikusaaste kärpmise eesmärkidest.

Konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid leppisid kokku, et Saksamaale saabuvate põgenike ja migrantide arvu piiratakse. Samm on reaktsiooniks 2015. aasta rändekriisile, mille põgeniketulv aitas paremäärmuslikul erakonnal Alternatiiv Saksamaale (AfD) koguda septembrikuistel parlamendivalimistel 13 protsenti häältest.

Koalitsioonileppe põhjal piiratakse aastast vastuvõtuarvu umbes 200 000 inimesega, nagu on pikka aega nõudnud CSU.

Erakonnad kinnitavad leppes truudust NATO-le ning toetust tihedamale koostööle alliansi ja EL-i vahel.

Saksa kaitsekulutuste tõusust NATO riikidele nõutava tasemeni koalitsioonileppes ei räägita, ilmselt on see vastutulek SPD-le, kes on kindlalt vastu kulutuste tõstmisele kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.