Elektri börsihind on märkimisväärselt tõusnud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti Energia võitleb turul kõlvatut konkurentsi pakkuva Vene elektriga.
Eesti Energia võitleb turul kõlvatut konkurentsi pakkuva Vene elektriga. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Põhjamaade elektribörsil Nord Pool oli tänavuse talve rekordhind Eesti hinnapiirkonnas 24. jaanuaril 79.12 eurot megavatt-tunni kohta, praegu on see 60.81 eurot. Kaks talve tagasi oli elektri börsihind poole odavam ehk 33 euro juures megavatt-tunni kohta.

Eelmise aasta ebameeldivaima hinnatõusu tegi elekter, mis kallines üle 40 protsendi ja nii kallis pole eratarbijate jaoks elekter kunagi olnud.

"Tegelikult energeetika väga palju iseloomustab seda, milline on ühiskonna ja majanduse seisukord. Majanduses toimub ikkagi areng, mistõttu nõudlus elektri järele kasvab. Loomulikult on läinud kõrgemaks kvoodihinnad, eriti kui vaadaata eelmise aasta teist, kolmandat ja neljandat kvartalit," rääkis Tallinna tehnikaülikooli teadur Karl Kull ERR-ile.

Talvel mõjutavad hinda eelkõige külm ilm ja sellest tulenev nõudlus. Suvel ei olnud ka Norras ja Rootsis piisavalt sademeid. Eesti Energia energiakaubanduse juht Charlie Viikberg ütles, et probleem ongi hüdrotasakaalus.

"Ühelt poolt on 7,9 teravatt-tundi vähem hüdroressurssi hetkel ja teisalt on vähe uut lund sadanud. Sealt on 12 teravatti puudujääki. See on peamine põhjus. Teisalt vaikselt langeb ära vanu fossiilkütusel põhinevaid tootmisi. Uus lisanduv taastuvenergia ei suuda puudujääki katta," selgitas Viikberg.

Ka Eesti Energia tegi hiljuti toomisrekordi - 1950 gigavatt-tundi - ja toodab hetkel täisvõimsusel. Sellest jääb puudu, et tarbijale madalm hind tagada. Viikberg lisas, et samas hinnatõus süveneb, sest madal hind ei võimalda investeerida.

"Kolm vanemat plokki lõpetavad varsti töö ja hind ei ole endiselt selline, millega tasuks ehitada uusi tootmisvõimsusi, mis põhinevad mitte-taastuvenergia toetustel. Kui võtta söebaasil, siis elektrihind peab olema selleks, et üldse toota, alates 50-55 eurost megavatt-tund. Paneme sinna juurde elektrijaama rajamise kulu, gaasi puhul on see 65-70 juures," rääkis Viikberg.

Saksamaa teeb plaane, et lõpetada elektri tootmiseks kivisöe kaevandamine täielikult 2038. aastaks ja panna jaamad kinni. Oponendid on aga hoiatanud söe liiga kiirest kõrvalejätmisest, öeldes, et see võib ohtu seada energiavarustuse ja tõsta elektri hinda.

"Nad avavad ennast tõesti väga suurtele tururiskidele. 2020 panevad nad tuumajaamad kinni. Sellist stabiilset toomist, mis annab võimaluse katta neid päevi, kus päikest ja tuult ei ole, jääb järgi väga vähe ja need on gaasipõhised," ütles Viikberg.

Kull ütles, et ka Eesti pooldab üha rohkem taastuvenergiale üleminekut, aga küsimus on milliseks kujuneb olukord turul.

"Kuna meil jaamasid püstitatakse turu põhimõtetel ja jaamad peavad pääsema oma toodanguga turule. Alternatiiv söejaamade kinnipanemisele on päikese- ja tuuleenergia, aga seda peab balansseerima konventsionaalsete jaamadega, milleks praegu on gaasijaamad," rääkis Kull.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: