Reis algab tänavu 11.juulil Kroonilinnast ja kulmineerub plaanide järgi 27 .jaanuaril järmisel aastal, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Ettevõtmisega seotud reisimehe Tiit Pruuli sõnul ei ole reisi eesmärk asuda Kroonlinnast teele ja jõuda võimalikult kiiresti Antarktikasse, vastupidi - teel tehakse mitmeid peatusi.

"Bellingshausen tegi ka peatusi. Mõned meie järgivad Bellingshauseni marsruuti, aga mitte sajaprotsendiliselt. Bellingshausen ei käinud Saaremaal sees," rääkis Pruuli.

Pruuli rääkis, et Kroonlinnast välja sõites oleks esimene peatus Helsingis ning seejärel võetaks suund Saaremaale. Samuti plaanitakse peatuda Oslos, Gdanskis ja Kaliningradis, kus koostöös sealsete meremuuseumidega oma lugu huvilistele pajatatakse.

Saksamaal Kielis on ettevalmistamisel aga lausa üks merendusteemaline konverents, rääkis Pruuli. "Selle fookuses oleks baltisakslastest maadeavastajad, kes 19. sajandil Venemaa teenistuses olid ja milliste maade avastustega nad hakkama said," sõnas Pruuli.

Pruuli sõnul tahab reis aidata kaasa mereteaduste populariseerimisele ja juhtida tähelepanu kliimamuutustele.

Reisiseltskonna laevaks saab olema kahemastiline teraskerega mootorpurjekas, mille tüübiks on Jongert 24. Ehitatud on see 1984. aastal Hollandis.

Pruuli ekspeditsiooni rahastamise pärast väga ei muretse

Enne, kui ekspeditsioon juulis oma teekonda alustab, peab retke korralduslikku poolt vedav MTÜ Thetis Ekspeditsioonid kokku saama vajaliku raha, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See ekspeditsioon ei ole maailma kõige odavam asi, aga ma väga selle pärast ei muretse. Esimesed kohtumised Eesti ettevõtjatega on kõik olnud nii positiivsed, et piltlikult öeldes võib öelda, et Eesti toit meie toidutootjate poolt juba komplekteeritud, ülejäänuga saame ka hakkama. Aga jah, raha tuleb leida selle asja jaoks veel ja kõige tähtsam - on sisu pool, millega tuleb ka tegeleda, meil on kokku lepitud juba mõned asjad," selgitas Pruuli.

Teel Antarktikasse tehakse enam kui 30 sadamalinnas peatusi, et täiendada toidumoona ning rääkida admiral Bellingshausenist, Antarktikast ja kliimamuutustest.

"Kui poeetiliselt öelda, siis polaaralad, eriti Antarktis, on olnud maailma sahver, mis on paljuski taganud globaalse ökosüsteemi toimimise. Just sellepärast me tahame Bellingshauseni ja Antarktika lugu ära kasutada, et see on köitev lugu, mis pälvib tähelepanu ja sellega koos neid asju rääkides on see palju lihtsam ja arusaadavam inimesteni viia kui kuivi fakte esitades," lausus purjetaja ning presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo.

Teadusettekannete ja teadlaskonna pardale komplekteerimise eest vastutab Meremuuseum.

Muuseumi direktor Urmas Dresen ütles, et 200 aasta taguse retke kordamine on Saaremaalt pärit Bellingshausenile igati väärikas austusavaldus.

"Teised polaaruurijad, vanad korüfeed, kes olid konkurendid - Roald Amundsen kui ka Robert Falcon Scott - on oma märkmetes toonud esile just Bellingshausenit. Siis on see igati asjakohane, et meremuuseum seda lugu üritab rääkida, üritab võimendada omapoolsete vahenditega, mis meil on," ütles ta.

Laeva meeskond koosneb 12 inimesest ja lisaks kaptenile, tüürimehele ja mehaanikule sõidab igal etapil kaasa ka mõni teadlane ja avaliku elu tegelane.