Peterburis meenutati 75 aasta möödumist Leningradi blokaadi lõpust
Peterburis meenutati 75 aasta möödumist Leningradi blokaadi lõpust.
1941. aasta septembrist 1944. aasta jaanuarini oli tollal Leningradi nime kandnud linn Natsi-Saksamaa vägede piiramisrõngas. Umbes 800 000 inimest suri nälga, haigustesse ja pommitamise tagajärjel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Blokaad tabas linna, mis oli stalinlike repressioonide ja sõja tõttu juba niigi rängalt kannatanud.
Natsi-Saksamaa vägedel õnnestus Leningrad nii tihedalt ümber piirata, et linna jäi ülejäänud maailmaga ühendama vaid talvine varustustee üle Laadoga järve, nn Elu Tee.
Igapäevane hukkunute arv kasvas kiiresti tohutuks ning ellu jäädi läbi tänapäeval kujuteldamatute pingutuste, näiteks oli üsna tavaline suve ajal haljasaladel rohtu süüa.
"Rajati töökoda, kus meie, lapsed, valmistasime tankitõrjemiine. Me saime medalid Leningradi kaitsmise eest. Elu oli raske, aga läks hästi, et me relvatööstusesse pääsesime, selle tõttu me ellu jäime, sest seal oli mets ehk küttepuud. Oli vesi, sest oli jõgi ja kasvas rohi, mida süüa," meenutas Valentina Jefimova.
Ise Leningradist pärit president Vladimir Putin viis Piskarjovi memoriaalkalmistule kimbu punaseid roose. Ka Putini vanem vend suri blokaadi ajal ning on Piskarjovi surnuaia ühishauda maetud.
Mälestusparaadile president küll ei ilmunud, näha sai seal aga hiljuti Laosest tagasi ostetud tanke T-34, mis oli Nõukogude vägede olulisim sõjaaegne tank, aga ka Vene relvajõudude tänapäevast relvastust.
Mitte kõik praegu elus olevad blokaadist pääsenud polnud paraadiga rahul, nii mõnegi meelest võinuks mõõgatäristamisele kulunud raha hoopis blokaadiveteranidele ja nendel peredele anda. Peterburis elab praegu umbes 108 tuhat blokaadist eluga pääsenut.
Toimetaja: Laur Viirand