Eesti kaitsevägi kostitas belglasi jääauguga ({{commentsTotal}})

Belgia
Belgia

Belgia sõdurid hüppasid Tapa lähistel jääauku. See oli osa Briti kuningliku merejalaväe talvesõjaharjutusest. Suurbritannia juhib NATO rahvusvahelist kontingenti Eestis, Belgia kompanii ühines kontingendiga 17. jaanuaril.

Briti komandör kargas esimesena vette ning avas õppuse. Belglased järgnesid. Seljakotid olid seljas - sealt tuli hiljem võtta vahetusriided. Iga mees sai siis omal nahal tunda, kui veekindlalt ta oma varustuse pakkinud oli.

Briti kuningliku merejalaväe talvesõja instruktor kiidab Eesti talve. See, mis meile võib tunduda tüütu, sobib sõduriväljaõppeks oivaliselt.

"Sul on +2 ja vihm. Siis ootamatult samal nädalal langeb temperatuur -25 peale alla, on kuiv külm. See on tõeline väljakutse töökeskkonna mõttes. Temperatuur muutub kiiresti ja ülemad peavad olema valmis kohe reageerima," kiitis kuningliku merejalaväe talvesõja instruktor.

Sõdurid olid nööri otsas ning jääauk oli raiutud kohta, kus jalad põhja ulatasid. Miinuseks oli see, et järgmistel meestel oli hüppamine kaunis mudane. Enne välja ei lubatud, kui olid august ettekande teinud ja väljaronimiseks luba palunud. Kõikseemees pidas harjutust ka järjekordseks mälestuseks Eestist. Eesmärk oli siiski tagada, et ka märg sõdur on talvel sõdur edasi.

"Hüpata auku, kus vesi on külm - ma küll pole seda veel katsunud, aga see on uus kogemus ja eneseületus. See on järjekordne mälestus Eestist. Me saame siis öelda, et üks, õigemine mitu belglast, on seda teinud," ütles Belgia kontingendi liige, reamees Paolino Parca.

"Sõdurid peavad talvetingimustes suutma tegutseda nagu ükskõik kus maailma punktis. Talvetingimused ei tohiks neid üleliia mõjutada," kommenteeris Briti instruktor.

Eesti kaitseväe talvesõja instruktorid on välja õppinud peamiselt Põhjamaades ning korraldanud sarnast talvetralli ka Ameerika sõduritele. Jääaugutreeningu viimastel etappidel läksid sõdurid vette täisvarustuses ja suuskadega. Talvesõja instruktoreid õpetab samuti välja kaitseliidu kool.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: