TÜ loodusmuuseumi uus näitus räägib vastuolulistest maavaradest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Jarek Jõepera/Tartu Ülikooli Loodusmuuseum

Tartu Ülikooli loodusmuuseumis avati näitus, mis räägib maapõues peituvate kivimite ja mineraalide vastuolulisusest.

Maapõues peitub nii mõndagi. Nii kivimeid ja mineraale kui ka maavarasid, milleta me ilmselt oma elu enam ettegi ei kujutaks. Paljud neist võivad aga üsnagi vastuolulised olla, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Enamasti kui mõelda sellele, et loodus võib olla ohtlik, siis inimesed ootavad, et loomad või mingid mürgised ained, ja sageli nad ei mõtle sellele, et ka teatavates maavarades võib sisalduda mingisuguseid aineid, mis võivad meie tervist kahjustada," rääkis näituse "Hirmus kallis maapõu" kuraator Kairi Põldsaar.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi uuele näitusele on koondatud info, mida inimene peaks maavarade kohta teadma, et hoida nii keskkonda kui ka oma tervist.

Üks levinumaid muresid on näiteks radoon, looduslik kiirguse allikas, mis on probleemiks kolmandikul Eesti pinnasest.

"Kui sa looduses liigud radooniohtlikus piirkonnas, siis ta sulle ohtlik ei ole, sest radoon hajub looduses. Aga kui sa nüüd ehitad oma maja sellisesse kohta ja ei ole näiteks ventilatsiooni peale mõelnud või üldse kuidas seda radooni majja kogunemise eest vältida, siis võivad olla seal teatavad riskid," selgitas Põldsaar.

Lisaks tervisele võivad maavarad ohtlikuks osutuda keskkonnale. Teadagi kaasnevad maavarade kaevandamisega peaaegu alati keskkonnariskid.

"Üks selline põnev ja väga vajalik ja kasulik maavara on graptoliitargilliit. See on maavara, mida meil hetkel veel ei kaevandata just nimelt sellega seonduvate keskkonnariskide tõttu. Aga teistpidi on ta jälle väga oluline maavara, sest ta sisaldab haruldasi muldmetalle, mis on väga väga kallid. Et see ilmselt kunagi kui me suudame jõuda sinnamaani, et me oskame seda niimoodi kaevandada, et see keskkonnale kahju ei tooks, siis saab olla see meie üks suur-suur rikkus," lausus Põldsaar.

Näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: