Kui Hiina algselt teisipäeval teatas vastumeetmetest Lockheed Martinile, arvati, et sellel on väike mõju, kuna USA kaitsetööstuse ettevõtetel on nagunii keelatud oma toodangut Hiinale müüa. Kui aga selgus, et meetmed võivad hõlmata ka muldmetallide tarneid, mille osas on Hiinal peaaegu et ülemaailmne monopol ja mis on oluline komponent kõrgtehnoloogilise relvastuse ja kaupade valmistamisel, muutus olukord ettevõtte jaoks tõsisemaks, kirjutab ajaleht The Times.

Algselt ainult kaubandust puudutanud pinged USA ja Hiina vahel on kasvanud nüüd märksa laiemaks seoses Hiina ambitsioonidega laiendada oma sõjalist kohaolekut Lõuna-Hiina merel, Pekingi käitumise pärast koroonaviiruse leviku alguses, Honkongis kehtestatud piirangute tõttu, Hiina uiguuride inimõiguste rikkumisega Xinjiangis, küberrünnakute ja intellektuaalomandi varguste tõttu ning kartuste pärast Hiina tuuma-ambitsioonide suhtes.

Hiina kaevandab oma territooriumilt ligi 70 protsenti maailmas kasutatavatest haruldastest muldmetallidest, kuid töötleb 90 protsenti nende maagist, millega tal on nende tarnimises maailmaturule monopoli-lähedane positsioon. Hiina kontrollib ka Aafrikas asuvate haruldaste muldmetallide kaevanduste võrgustikku, mis on osa Pekingi pikaajalisest strateegiast domineerida seda turgu maailmas.

Hiina tehastes valmistatakse ka mootoreid, magneteid ja muid tehnikakomponente, mis haruldasi muldmetalle sisaldavad ning mida riik maailmaturule tarnib, sealhulgas ka ettevõtetele nagu Lockheed Martin.

Hiina praegune samm toob taas esile Lääne haavatavuse, mis tõusis päevakorda ka eelmisel aastal, kui Peking ähvardas ägeneva kaubandussõja ajal peatada nende ainete ekspordi.

Tollitariifide kahekordistamine sundis USA kaitseministeeriumi avama muldmetallimaakide rikastamistehase Californias Mountain Passis, kus on ainus selline kaevandus Ameerika Ühendriikides. See peaks peagi tööd alustama, kuid kõrgema tööjõu hinna ning keskkonnanõuete tõttu on ettevõtte toodang Hiina omast märksa kallim.

USA konsultatsiooniettevõte Horizon Advisory hoiatas juba juunis, et Hiina väärtustab rohkem oma domineerimist selles majandusharus eelkõige strateegilises perspektiivis, mitte rahalise kasu pärast. "Nad ei muretse majanduskasu pärast," ütles ettevõtte konsultant Nathan Picarsic ajalehele The Wall Street Journal. "Nad näevad selles tööstuses kontrolli saavutamist kui teed võidule ilma võitluseta," lisas Picarsic.

Haruldased muldmetallid on 17 erinevat keemilist elementi, mida nimetatakse The Timesi sõnul "moodsa elu vitamiinideks" ja need on kriitilise tähtsusega moodsa tehnoloogia tootmises alates nutitelefonidest kuni rakettideni.

Hiina natsionalistid on propageerinud ideed, et muldmetallide kaubandust tuleks kasutada USA survestamiseks, enne kui see suudab leida alternatiivse tarneahela. Samas ei saa Peking siiski oma turgu valitsevat seisundit veel lõpuni kasutada, kuna ülemaailmse tarneahela häirimine kahjustaks ka teda ennast.

Lääs on alles pärast USA ja Hiina vahelise kaubandussõja laienemist hakanud pöörama tähelepanu haruldaste muldmetallide tarnetele.

Hiina on aga selles tööstusharus saanud monopolilähedase positsiooni oma 30-aastase strateegilise kava elluviimisega, millele on aidnud kaas madalad tööjõukulud ja keskkonnapiirangud ning mis on haruldaste muldmetallide kaevandamise ja töötlemise teistes riikides välja surunud. Sellega sattus Lääs Hiina odavate tarnete lõa otsa, tõdes The Times.

Sillamäel tegutseva ettevõtte NPM Silmet haruldaste muldmetallide vabrik on üks vähestest väljaspool Hiinat asuvatest haruldaste muldmetallide rikastamisüksustest. Ühtlasi on see Euroopa suurim omasugune ettevõte.