Riigipalgaliste pealinnast väljakolimine käib tasa ja targu ({{commentsTotal}})

Riigimaja Raplas.
Riigimaja Raplas. Autor/allikas: ERR

Haridusministeerium teatas hiljuti mitmete oma allasutuste kokkukolimisest Tallinnasse Tõnismäele oma Tallinna esinduse kõrvale justiitsministeeriumist tühjaks jäänud hoonesse, ehkki valitsus peaks järgima eesmärki kolida igasse maakonnakeskusesse vähemalt üks allasutus. Ministeerium põhjendab seda sooviga hoida allasutusi parema koostöö nimel oma läheduses, ehkki nende peamaja asub kirjade järgi Tartus. Riigihalduse minister Janek Mäggi kinnitab, et valitsuse plaan edeneb kenasti, kuid jõuga seda ei täideta.

Justiitsministeeriumi hoone Tõnismäe 5a jäi pärast asutuse superministeeriumisse kolimist tühjaks. Nüüd pakkus Riigi Kinnisvara AS (RKAS) seda haridus- ja teadusministeeriumile (HTM), kes võttis pakkumise vastu ja kolib suvel hoonesse kokku SA Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA), Spordikoolituse ja -teabe SA ja osaliselt ka noorsootöö keskuse töötajad, kes praegu on mööda linna laiali. Haridusministeeriumi Tallinna esindus aadressiga Tõnismägi 11 asub sealt kohe üle tee, hoovi peal.

"Kolime sinna ministeeriumi haldusala Tallinna asutused, kes on laiali mööda linna. Kuna Tõnismägi 5a justiitsministeeriumist vabanes, siis selline pakkumine meile tehti – et oleks kõik koos ja oleks ministeeriumile lähedal," kommenteeris haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurm ERR-ile.

Tähelepanuväärne on, et Kurm nimetab kriteeriumiks füüsilist lähedust ministeeriumile, arvestades, et haridus- ja teadusministeerium asub kirjade järgi Tartus ja Tallinnas on üksnes esindus. Sellest, et ministeerium vaikselt Tartust Tallinna tagasi imbub, on ERR korduvalt kirjutanud. Keskne asukoht Tõnismäel üksnes tugevdab ministeeriumi Tallinna üksust ja on vastuolus valitsuse plaaniga kolida allasutusi pealinnast välja. Ehkki Tartu ei ole riigireformi sihtpunkt, leiab paari aasta tagustest strateegiadokumentidest haridusministeeriumi osade allasutuste ümberasutamise kohana just Tartu linna.

Nõnda pidanuks rahandusministeeriumi andmetel Tartusse ümber asutatama 3 noorsootöö keskuse, 13 SA Innove, 6 SA Archimedese ja 10 SA Eesti Teadusagentuuri töökohta. Ka HITSA kolimisest on juttu olnud. Veel aasta tagasi teatas ministeerium, et eesmärgi täitmise võimalikkust analüüsitakse ja arutelud käivad.

"Riigipalgaliste töökohtade väljakolimine on paralleelselt teine teema nagunii, seda pole maha maetud," väitis Kurm ERR-ile. "Seda on tehtud ja kindlasti tehakse ka edaspidi."

Kurmi kinnitusel oli HTM-i haldusalast viidud möödunud aasta augusti seisuga Tallinnast välja 30 töökohta, ent töö selle nimel jätkub ka käesoleval aastal.

"Sealhulgas Eesti Noorsootöö Keskuse puhul (14 kohta) otsitakse sobivat lahendust, sest n-ö jõuga väljaviimine ei ole meie valitsemisala eesmärk. Sihtasutuste raamatupidamise ülemineku suhtes (11,75 kohta) on Riigi Tugiteenuste Keskusega teemat arutatud (HITSA, Eesti Teadusagentuur, Innove, Kutsekoda ja Archimedes) ja nüüd käivad arutelud sihtasutuste nõukogudes," kommenteeris Kurm.

Seega käivad arutelud eeskätt allasutuste raamatupidajate töökohtade kolimise üle.

Mäggi: jõuga eesmärki saavutada ei saa

Lisaks on valitsus otsustanud, et Tallinnast tuleks välja viia näiteks keskkonnainspektsiooni 20 töökohta Pärnusse, riigimetsa majandamise keskuse (RMK) 20 töökohta Paidesse, sotsiaalkindlustusameti 30 töökohta Türile, tööinspektsiooni 10 töökohta Haapsalu, Raplasse ja Kuressaarde. Tervikuna on välja viidud kaks asutust: Erametsakeskus Raplasse (25 töökohta) ja Rahvakultuurikeskus Viljandisse (17 töökohta). Rakverre asutati täiesti uus asutus - geoloogiateenistus, kuhu on plaanitud 50 töökohta, kuhu praeguseks on värvatud 40 inimest.

Kokku pidanuks selleks aastaks ümber asutatama tuhat riigipalgalist töökohta, ehkki osa neist jääb riigimajade käivitumise tõttu veel sellesse ja järgmisesse aastasse. Uus aasta on käes, kaugel eesmärgi täitmine on?

"Päris tuhandeni me 3. märtsiks ei jõua, aga sinna lähedale küll. Võib-olla sada jääb puudu," hindab riigihalduse minister Janek Mäggi (KE).

Rahandusministeeriumi andmetel oli augusti lõpuks viidud Tallinnast maakondadesse üle 581 riigipalgalist töökohta. Enim viidi töökohti Tartumaale (169), Pärnumaale (78) ja Lääne-Virumaale (75). Järgmine, selle valitsuse viimane ülevaade eesmärgi täitmisest valmib märtsikuus.

"Tartusse ei ole vaja ühtki töökohta viia, Tartuga on hästi. Probleemsed kohad on ülejäänud maakonnad, 13 maakonda," ütleb Mäggi, lisades, et regionaalpoliitika on ülikallis, sest seal pole majanduslikku efektiivsust. "Kui lähtuda ainult sellest, kuidas on kõige odavam, siis kolime kõik kokku, elame ühes pisikeses linnas. Miks mujal suurlinnad järjest kasvavad – kaupu-teenuseid on seal lihtsam vahetada. Hajaasustus on üli-ülikallis," rõhutab minister.

Mäggi möönab, et julgeolekupoliitiliselt on oluline, et iseäranis Kagu-Eestis inimesi elaks. Ka Ida-Virumaale on oluline tähelepanu pöörata.

"Riik peab igal juhul jätkama selliste võimaluste otsimist, et viia töökohti kõikidesse maakondadesse, mitte ainult sinna, kus on mugav ja tore, aga ka Valka, Paidesse, Jõgevale, Türile, mis võib-olla ei ole nii atraktiivsed," loetleb Mäggi.

Mäggi tõdeb, et kuivõrd Eestis on üle 130 000 avaliku sektori töökoha, siis sealt annaks iseenesest mitu tuhat ümber asustada.

"Tegelikult sunniviisil välja viia ei saa. Eesti on niigi olnud töökohtade väljaviimisel väga edukas," ütleb ta, tuues näiteks Soome, kus suudeti kümne aastaga Helsingist välja viia 4500 töökohta. "Arvestades rahvaarve, on meie tempo olnud kolm-neli korda kiirem."

Mäggi möönab samas, et algus on alati kiirem, sest vangerdusruumi on rohkem.

Ministri sõnul töötavad muud protsessid eesmärgile kohati vastu. "Viime töökohti välja, aga need lihtsalt kaovad piirkondades ära - näiteks mingi asutus pannakse kinni, töökohtade arv väheneb seal. Näiteks viime välja 10 töökohta, aga 11 kohta seal lihtsalt kaob."

Samas rõhutab Mäggi, et riik ei peaks olema igal pool suurim tööandja.

"Meil on palju kohti, kus riik on osakaalus liiga suur tööandja. Pigem peaks riik olema ettevõtetele innustuseks ja kohalikele omavalitsustele toeks poliitikakujundamisel, mitte et numbriliselt saavutada mingi konkreetne eesmärk."

Mäggi ütleb, et oluline on elukvaliteedi ja elu säilitamine kogu riigi territooriumil. "Kas seda on lihtne teha? Seda on väga-väga raske teha. Mitte seetõttu, et inimesed ei taha kuskil elada, vaid hästi paljud trendid on sellised, mis on üleilmsed, igal pool. Näiteks ei saa öelda, et sa ei tohi minna Soome. Aastast 1950 hakkas massiline linnadesse ümberasumine, pidurdamatu trend. Aga võti on igal pool tagasipöördumine, mitte uussisserändajad, et tallinlastel tuleb äkki mõte kolida Hiiumaale, ehkki pole seal kunagi käinud – seda juhtub suhteliselt vähe; aga vanavanemad surevad ära, päritakse talu, kolitakse esivanemate kohta, juurte juurde tagasi," toob Mäggi näiteks, kuidas inimesed maale elama satuvad.

"Järgmine valitsus loodetavasti tempot pigem tõstab kui langetab. Kõigisse maakonnakeskustesse, välja arvatud Tallinn või Tartu, tuleks viia mõni oluline riigiasutus," nimetab Mäggi peamist eesmärki, lisades, et parem on ümber asutada terve asutus kui näiteks kümme töökohta.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: