Riigiasutuste avalikku suhtlust kujundab 300-päine kommunikatsiooniarmee ({{commentsTotal}})

Kaitsepolitseiamet on välisluureameti kõrval teine, kes ei saa oma täpset kommunikatsioonitöötajate arvu riigikaitselistel põhjustel avaldada. Fotol kapo pressiesindaja Harrys Puusepp (paremal) ja kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu.
Kaitsepolitseiamet on välisluureameti kõrval teine, kes ei saa oma täpset kommunikatsioonitöötajate arvu riigikaitselistel põhjustel avaldada. Fotol kapo pressiesindaja Harrys Puusepp (paremal) ja kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Eesti põhiseaduslikes institutsioonides ja riigiasutustes töötab kokku umbes 300 kommunikatsiooniinimest, kes korraldavad suhtlust ajakirjanikega ja kujundavad asutuste kuvandit. Neile lisandub sadakond kommunikatsioonitöötajat riigi sihtasutustes ja avalik-õiguslikes institutsioonides. Lisaks oma kommunikatsioonitöötajatele kasutavad riigiasutused mainekujunduseks ja teavitustööks ka suhtekorraldusettevõtete abi.

Rahandusministeeriumi avaliku teenistuse mullusest ülevaatest selgub, et keskvalitsuse asutuste heaks töötab ligi 54 000 inimest. Sellest 24 000 töökohta asub avalik-õiguslikes ametiasutustes, riigi sihtasutustes, äri- ja tulundusühingutes ning riigi asutatud mittetulundusühingutes. Ülejäänud 30 000 jaguneb riigi ametiasutuste (ligi 23 000 töökohta) ja haldusala asutuste vahel (üle 7100 töökoha) ehk kokku ligi 30 000 töökohta.

ERR kaardistas ära, kus ja kui palju suhtekorraldajaid ja pressiesindajaid riigi ametiasutustes ja hallatavates asutustes töötab. Ülevaatesse on kaasatud riigi põhiseaduslikud institutsioonid (Eesti Pank, riigikogu kantselei, riigikohus, riigikontroll, vabariigi presidendi kantselei, õiguskantsleri kantselei), riigikantsei, mille struktuuris on ka valitsus.

Samuti on kaasatud valitsusasutused: 11 ministeeriumit, siseturvalisusasutused (häirekeskus, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, kaitsepolitseiamet, välisluureamet, vanglad) ja kaitsevägi, lisaks muud valitsusasutused ehk 21 riigiametit, inspektsioonid, kohtud, prokuratuur, rahvusarhiiv, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei ja riikliku lepitaja kantselei.

Ülevaatest on välja jäetud nii kohalikud omavalitsused kui avalik-õiguslikud asutused, riigi sihtasutused, äri- ja tulundusühingud ehk koolid, teatrid, muuseumid, hoolekandeasutused.

Ehkki paljud riigi sihtasutused täidavad suuresti põhiseaduslikku funktsiooni (nt riigieksamite sooritamise korraldamine SA Innoves või eesti keele ja kultuuri edendamine ja säilitamine Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-s) ja on oma olemuselt ministeeriumite käepikendus, oleks subjektiivne hakata nende seast valikut tegema, sest näiteks mõni kirik või haigla on sihtasutus, samas kui teisel on muu juriidiline vorm, seega ei lisaks see ülevaatlikkust. Samuti läheks kogu ülevaade sihtasutuste suure hulga tõttu - neid on 50 - hoomamatuks. Kokkuvõtlikult võib aga öelda, et riigi sihtasutustes ja avalik-õiguslikes institutsioonides töötab omakorda vähemalt sadakond turunduse ja kommunikatsiooniga tegelevat inimest.

Seega peaks ülevaade hõlmama 30 000 töökohaga esindatud riigi ametiasutusi ja nende haldusala asutusi. Neist umbes ühe protsendi ehk ligi 300 töökohta täidavad kommunikatsiooniinimesed, kuid see pole kuidagi üldistatav kõigi ametiasutuste peale, sest protsendi teeb väikeseks mitu väga suure töötajaskonnaga asutust (politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, kaitsevägi, vanglad).

Mõnes riigi- või valitsusasutuses moodustavad kommunikatsiooniinimesed üle 15 protsendi (riigikantselei), enamasti aga jääb nende hulk 2,5-5 protsendi piirimaile.

Meeles tasub aga pidada, et lisaks koosseisulistele suhtekorraldajatele kasutavad riigi- ja valitsusasutused sageli ka erasektori kommunikatsioonibüroode abi. Mõnes allasutuses ongi kommunikatsioonitöötaja üknes või suuresti koordinaatori rollis, palju sisulist tööd tellitakse riigihankega sisse ostetud kommunikatsioonipartneritelt.

Valitsuse suhteid korraldab üle 20 inimese

Kõige suurema kommunikatsiooniosakonnaga torkab silma valitsus, mis on paigutatud riigikantselei struktuuri. Valitsuse kommunikatsioonibüroos töötab 18 inimest, neist kaheksa annab valitsusele nõu strateegilise kommunikatsiooni alal. Seejuures ei ole arvesse võetud poliitilisi kommunikatsiooninõunikke, kes on valitsusliikmetel pealekauba, sest nemad on ministeeriumite hingekirjas.

Lisaks kommunikatsioonibüroole töötab kommunikatsioonitaustaga nõunikke ka peaministri büroos. Nii on seni töötanud suhtekorraldajana nii peaministri büroo juht Johannes Merilai kui ka nõunik Katja Ljubobratets.

Lisaks on riigikantseleil veel eraldi kommunikatsioonijuht, nii et asutuse 120 avalikust töötajast (lisaks tegutseb riigikantselei all mitteavaliku koosseisuga julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo) vähemalt 21 inimest korraldab ja nõustab valitsuse kommunikatsiooni.

Riigikogu kommunikatsiooni aitab kantselei avalike suhete osakonnas kujundada 12 inimest, lisaks on üks kommunikatsioonispetsialist tööl riigikogu arenguseire keskuses. Lisaks on fraktsioonide all kantselei koosseisuliste kommunikatsioonitöötajatena ametis poliitilised nõunikud, keda on kokku vähemalt viis.

Vabariigi presidendi kantselei kommunikatsioonitöötajate koosseis on tagasihoidlikum: seal töötab lisaks vahetult kantselei direktorile alluvale avalike suhete nõunikule veel kolm avalike suhetega tegelevat inimest, kes moodustavad kommunikatsiooniosakonna.

Eesti Pangas tegeleb ajakirjanike päringutega kolm kommunikatsiooniinimest, ent osakonnas on töötajaid rohkem. Kui palju täpselt, organisatsiooni kodulehelt ei selgu.

Kohtutes on tööl kokku viis kommunikatsiooniinimest, neist kaks riigikohtus ja kolm pressiesindajat alamate astmete kohtutes.

Riigikontrollis tegeleb kommunikatsiooniga kaks inimest: kommunikatsioonijuht ja konsultant.

Õiguskantsleri kantseleis tegeleb avalike suhetega üks kommunikatsioonijuht.

Rahvusarhiivis on suisa kaks kommunikatsioonijuhti, neist üks on kommunikatsiooni- ja välissuhete juht, teine aga kommunikatsiooni- ja turundusjuht.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleis eraldi kommunikatsiooniinimest ei tööta, ajakirjanike päringutele vastab volinik Liisa Pakosta isiklikult. Ka riikliku lepitaja kantseleis kommunikatsioonitöötajaid ei ole.

Ministeeriumid ja ametid varieeruvad suurelt

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnas töötab kaheksa inimest. Lisaks on minister Mailis Repsil ka oma poliitiline kommunikatsiooninõunik. Kokku on ministeeriumi hingekirjas ligi 200 inimest.

Haridusministeeriumi haldusalas olevates keeleinspektsioonis ja noorsootöö keskuses kommunikatsioonitöötajaid ei ole. Eesti keele instituudis on tööl teabejuht.

Justiitsministeeriumi avalike suhete talituses töötab viis inimest, seejuures kaks neist pressiesindajana. Lisaks on justiitsministril poliitiline kommunikatsiooninõunik. Kokku töötab justiitsministeeriumis 150 inimest.

Ministeeriumi haldusalasse kuuluvas konkurentsiametis on välis- ja avalike suhete osakond, kus töötab kolm inimest. Neist kommunikatsiooni korraldamisele on keskendunud peamiselt osakonnajuhataja. Patendiametis töötavad kommunikatsiooniga tegelevad inimesed finants- ja haldusosakonnas ja neid töökohti on viis. Prokuratuuris töötab allasutuste peale kokku viis pressiinimest ja andmekaitse inspektsioonis on tööl üks avalike suhete nõunik. Ei Eesti vanglates ega kohtuekspertiisi instituudis eraldi kommunikatsiooniinimesi ei tööta.

Kaitseministeeriumis töötavad PR-inimesed strateegilise kommunikatsiooni osakonnas, neid on kokku seitse. Kokku töötab kaitseministeeriumis ligi 160 inimest.

Kaitseväes tegutseb strateegilise kommunikatsiooni osakond, kus töötab kõikide allüksuste peale kokku 16 kommunikatsiooniinimest. Kaitseressursside ametis töötab kaks avalike suhete nõunikku. Mitu kommunikatsiooniinimest töötab välisluureametis lisaks kommunikatsioonijuhile, pole riigikaitselistel põhjustel teada.

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonnas töötab seitse inimest. Kokku töötab ministeeriumis 180 inimest.

Ministeeriumi haldusalas olevas keskkonnainspektsioonis on nõunikud tööle võetud struktuuriväliste teenistujatena. Neist avalike suhete nõunikuna tegeleb põhitööna üks inimene. Keskkonnaametis töötab kommunikatsiooni alal samuti kaks inimest. Maa-ametis on tööl üks avalike suhete nõunik. Keskkonnaagentuuris on tööl pressiesindaja. Riigimetsa majandamise keskuse kommunikatsiooniosakonnas on tööl viis inimest. Tartu observatooriumis on tööl poole kohaga kommunikatsioonispetsialist.

Kultuuriministeeriumil on ministeeriumitest kõige väiksem kommunikatsiooniosakond, seal töötab kolm inimest. Ka ministeeriumi enda koosseis on teistest väiksem - umbes 80 töötajat.

Ministeeriumi haldusalas tegutsevas muinsuskaitseametis töötab kommunikatsiooniosakonnas kolm inimest. Rahvakultuuri keskuses on tööl eraldi kommunikatsiooni- ja personalijuht. Eesti lastekirjanduse keskuses on ametis kommunikatsioonijuht.

Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonnas on seitse töökohta (neist üks on hetkel täitmata). Kokku töötab ministeeriumis üle 220 inimese.

Haldusalas asuvas põllumajandusametis tegeleb kommunikatsiooniga üks nõunik. Ka põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis (PRIA) töötab kommunikatsiooni alal üks spetsialist. Veterinaar- ja toiduametis töötab peadirektori alluvuses kaks kommunikatsioonispetsialisti, kellest üks tegeleb sise- ja teine väliskommunikatsiooniga. Põllumajandusuuringute keskuses on ametis kommunikatsiooni- ja turundusjuht, kes kuulub juhtkonda. Veterinaar- ja toidulaboratooriumis eraldi kommunikatsioonitöötajaid ei ole.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonnas on viis töötajat. Lisaks on poliitiline kommunikatsiooninõunik nii minister Taavi Aasal kui ka minister Kert Kingol. Kokku on ministeeriumis ligi 220 töötajat.

Maanteeametis on avalike suhete osakonnas tööl neli inimest. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametis on tööl nii kommunikatsiooniekspert kui kommunikatsiooniga tegelev juhiabi, kes alluvad otse peadirektorile, lisaks tegutseb ameti all Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus, kus töötab neli inimest, ent neist kaks on juristid. Veeteede ametis on kommunikatsioonijuhi ametikoht.

Ministeeriumi haldusalas tegutsevas geoloogiateenistuses on tööl eraldi avalike suhete juht. Riigi infosüsteemi ameti kommunikatsiooniosakonnas on tööl kolm inimest. Registrite ja infosüsteemide keskuses on tööl kommunikatsioonijuht. Lennuametis eraldi kommunikatsiooniinimest pole, ajakirjanike päringutega tegeleb üldosakonna juhataja.

Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnas töötab kuus inimest. Kokku töötab ministeeriumis ligi 300 inimest.

Statistikaametis on eraldi statistika levi osakond, kus on 21,5 ametikohta. Lisaks meediasuhete juhile, kommunikatsioonijuhile ja kommunikatsioonispetsialistile töötavad osakonnas ka näiteks turundusspetsialist ja -analüütik, veebilehe spetsialist, arvutigraafikud, toimetajad ja tõlkijad. Maksu- ja tolliameti kommunikatsiooniosakonnas töötab viis inimest. Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuses on ametis kvaliteedi- ja kommunikatsioonijuht. Riigi tugiteenuste keskuses on tööl kommunikatsioonispetsialist.

Siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonnas töötab viis inimest. Kokku on ministeeriumis tööl ligi 200 inimest.

Politsei- ja piirivalveameti prefektuuride peale on kokku 15 kommunikatsioonitöötajat. Päästeameti kommunikatsiooniosakonnas koos nelja regionaalse päästekeskusega töötab kokku 12 inimest. Häirekeskuses on kommunikatsiooniosakonnas tööl neli inimest, kellest kolm kannab ametinimetust ekspert. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses tegeleb meediapäringutega kaks kommunikatsiooniinimest. Mitu inimest töötab kaitsepolitseiametis kommunikatsiooni alal, pole võimalik asutuse riigikaitselise tegevuse tõttu öelda.

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakond on mehitatud kuue töötajaga, lisaks on minister Tanel Kiigel oma poliitiline nõunik kommunikatsiooni alal. Sotsiaalministeeriumis töötab kokku ligi 250 inimest.

Ministeeriumi haldusalas olevas terviseametis töötab kommunikatsiooniüksuses kolm inimest. Sotsiaalkindlustusametis eraldi kommunikatsiooniosakonda ei ole, avalike suhete valdkonnas töötavad kaks inimest alluvad otse peadirektorile. Ravimiametis allub kommunikatsioonijuht samuti otse peadirektorile. Tööinspektsiooni teabe ja välissuhete osakonnas on tööl neli inimest. Astangu keskuses on kommunikatsioonispetsialisti ametikoht.

Tervise arengu instituudis on lisaks avalike suhete ja sisekommunikatsiooni juhile (kas neil on oma osakondades peale juhtide veel töötajaid, asutuse kodulehelt ei selgu) eraldi terviseturunduse keskus, kus on üheksa töökohta. Lisaks annab TAI välja ajakirja Sotsiaaltöö, mille heaks töötab kaks vastutavat toimetajat.

Välisministeeriumi avalike suhete osakonnas töötab 12 inimest, neist kaks on praktikandid. Lisaks on oma poliitiline kommunikatsiooninõunik ka välisminister Urmas Reinsalul. Et väliministeeriumi koosseisu kuuluvad ka 46 välisesinduse töötajad, on ministeeriumil kokku 600 teenistujat. Kui paljud saatkonnatöötajatest kommunikatsiooniga tegelevad, ülevaade puudub.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: