Näiteks paar nädalat pärast seda, kui Ukraina õigeusu kirik oli Konstantinoopoli patriarhi poolt tunnistanud iseseisvaks, toimus Moskvas, riigi infoagentuuris Rossija Segodnja ümarlaud, millel esitati raporti usklike õiguste rikkumise kohta Ukrainas. Raporti autorite sõnul võtavad Ukraina natsionalistid Ukraina võimude toetusega kirikuhooned Moskva patriarhaadile alluvalt Ukraina õigeusu kirikult ära.

"Ukraina [Moskva patriarhaadi] õigeusu kirik ei ole mitte kuidagi seotud Vene võimuga. Nad ei palveta kunagi, ega ei ole palvetanud Vene võimu eest. Nad palvetasid oma, Ukraina võimu eest ja ma arvan, et nad jätkavad palvetamist Ukraina võimu eest, vaatamata sellele, et nad on praegu Ukraina võimu pretsedenditu surve all," väitis Vene õigeusu kiriku avalike suhete osakonna asejuht Vahtang Kipšidze.

"Me vaatame praegu meie vendadele Ukrainas nagu märtritele. Me oleme vaimustunud nende kindlameelsuse üle. Me imetleme seda, kuidas nad hoiavad oma kiriku ühtsust," lisas Moskva patriarhaadi välissuhete osakonna asejuht Nikolai Balašov.

Selge, et Vene õigeusu kiriku esindajad ei ole konfliktis Ukraina iseseisva õigeusu kirikuga objektiivsed. Aga raporti koostasid Vene õiguskaitsjad, kes lihtsalt tahtsid, et maailm pööraks tähelepanu Ukrainas toimuvale.

"Kannatanutel tuleb esimeses järjekorras pöörduda Euroopa Nõukogu poole, OSCE poole ja ÜRO struktuuride poole. On aga konkreetne kohtumehhanism - Euroopa Inimõiguste Kohus," märkis Moskva inimõiguste büroo direktor Aleksandr Brod.

Õiguskaitsjate raport mõjutas ka teisi Venemaa vaimulikke.

"Kui toimuvad provokatsioonid, mille vastu niimoodi reageeritakse, siis see tekitab meis suurt hirmu mitte ainult kiriku heaolu ja arengu eest, vaid ka inimeste elude eest," leidis Venemaa luterliku kiriku peapiiskop Ditrich Brauer.

Tõesti, Moskva inimõiguste büroo raport jätab mulje, et Ukraina on ususõja piiril. Aga kes need õiguskaitsjad tegelikult on?

"Härra Brod´i tuntakse õiguskaitse ringkondades hästi. See on GONGO - riigi poolt finantseeritud MTÜ. Teisest küljest, mis Vene propagandistidel üle jääb?Skandaal, see on väga kasulik asi Venemaa jaoks. Muidu ei ole midagi vastu väita. Kiriku iseseisvusakt on olemas, Kirill on kaotanud ja Putin koos temaga," nentis sõltumatu politoloog Dmitri Oreškin.

Aitab aga minevikust - kolmekümne esimesel märtsil toimuvad Ukrainas presidendivalimised. Võimumeelsed eksperdid Venemaal on täna juba kindlad: ausaid ja läbipaistvaid valimisi ei pruugi tulla.

"Selleks, et jääda presidendiks, peab Porošenko valimistulemusi võltsima. Alternatiivi tal lihtsalt ei ole. Tema reiting on praegu Tõmošenko reitingust 10 protsenti madalam," arvas Rahuvalve ja konfliktoloogia instituudi direktor Denis Denisov.

Kuna valimisi peetakse võltsituks juba enne hääletamispäeva, siis järeldus on selge.

"Valimised Ukrainas, nagu seda näitavad kandidaatide programmid, ei saa tuua lahendusi Ukraina probleemidele," sõnas riigiduuma saadik Konstantin Zatulin.

Teisi hinnanguid Ukrainas toimuva kohta suurima Vene infoagentuuri üritustel ei kõla.

"See ei ole ju Ukraina probleem. See on Venemaa probleem. Analüütikuid praktiliselt ei ole enam alles. Nad kas degradeerusid propagandistide tasemele ja siis lastakse neid televisiooni või neist saavad marginaalid, keda ei lubata kusagile," tunnistas sõltumatu politoloog Oreškin.

Ukrainas toimuva demonstreerimine ainult mustades toonides peab aga mõjutama mitte inimesi Ukrainas, vaid Venemaal.

"Kui vaadata Vene televisiooni, siis "õudus ja košmaar", mis Ukrainas toimub, seletab meie lihtsatele inimestele, et meil Venemaal on Ukrainaga võrreldes kõik korras. Teiseks: kõige õudsem on see, kui ameeriklased sekkuvad ja toimub "maidan". Inimesed hakkavad mõtlema - olgu meil parem praegune juhtkond ja jõuavad järeldusele: oi kui hea, et meil on selline võim," lausus Regionaalprojektide ja seadusandluse instituudi president Boriss Nadeždin.

"Kõik tahavad arutama meie, Venemaa probleeme. Mitte ainult mina, opositsionäär, tahan rääkida, et meil ei ole kõik nii, aga saatejuhid ise tahavad rääkida Venemaast - see oleks loogiline. Aga te ei usu, et saadete reitingud on palju kõrgemad, kui me arutame Ukraina, Donbassi ja Krimmi teemasid. See tähendab, et suurele hulgale televaatajatest on huvitav seda vaadata. Võib pakkuda erinevaid teooriaid, miks see nii on, aga see on fakt," lisas ta.

"Me oleme tugevamad ja võimsamad kui need ukrainlased" - see mõte kõlab ekraanilt regulaarselt.

"Me tahaksime kedagi võita või vähemalt vastu kaela anda. See tõstab enesetunnet inimesel, kes istub trenniriietes ja alussärgiga televiisori ees ja ei oska oma eluga midagi peale hakata," lausus Oreškin.

Ja veel üks näide. Endine Ukraina peaminister Nikolai Azarovil on Eesti juured, peaministrina käis ta Eestis ametlikul visiidil kui Ukraina presidendi kohal oli Viktor Janukovitš. Nüüd ta sõimab Ukrainat ja kritiseerib Eestit Ukraina toetamise tõttu.

"Eesti rahvasse suhtun ma väga sõbralikult. Ma soovin Eestile edu ja õitsengut. Mis puudutab aga kurssi, mida Eesti valitsus praegu ellu viib, siis ma loodan, et varem või hiljem tuleb aeg ja see kurss muutub," ütles Azarov.