Levada sotsioloogiliste uuringute keskuse väitel on Krimmi annekteerimisega kaasnenud vaimustuse aeg Venemaal läbi, vahendas "Välisilm".

"Me oleme jõudnud tagasi Krimmi-eelsesse aega. /.../ Pärast pensionireformi on kõigi riigiinstitutsioonide - presidendivõimu, valitsuse, duuma, Ühtse Venemaa - reiting jõudnud tagasi Krimmi annekteerimise eelsesse aega neli aastat tagasi. Mingis mõttes on olukord raske," ütles keskuse sotsioloog Denis Volkov.

Hiljutisele pensionireformile oli vastu 90 protsenti inimestest ning märgatavalt tõusis inimeste valmisolek protestida.

Vene riigiduuma esimehe Vjatšeslav Volodini nõunik Aleksei Tšadajev ütles hiljutises intervjuus Jaanus Piirsalule Postimehes, et Ühtne Venemaa ei ole enam sillaks rahva ja eliidi vahel, vaid selleks on ainuisikuliselt Putin.

Presidendi administratsioonile ideid genereeriva sotsiaaluuringute ekspertinstituudi nõukogu juhi Gleb Kuznetsovi hinnangul on see väide absurdne.

Poliitilise analüüsi keskuse direktor Pavel Danilin rõhutas, et tänane reitingu langus ei ole võimudele mingi probleem. "Levada, VTSIOM-i ja FOM-i andmed näitavad muidugi teatavat presidendi reitingu langust, kuid need numbrid, mis on presidendil, Vladimir Putinil, kadestaks iga Lääne liider," sõnas ta.

Kremli reitingu langus ei toida kuidagi ka opositsiooni. "Me näeme, et võimu reitingu languse foonil ei toimu opositsiooni reitingu tõusu," kinnitas Volkov.

Opositsioonilise Muutuste Partei esimees Dmitri Gudkov ei usu, et mingid põhimõttelised muutused Venemaal lähiajal võimalikud oleks.

Gudkovi sõnul püüab opositsioon aidata ühiskonnal iseorganiseeruda.

"Näiteks võitluses prügiga või võitluses kõrgete maksudega. Las see olla alguses mittepoliitiline protsess. Kui see on hästi organiseeritud, siis varem või hiljem viib see tugeva kodanikuühiskonna loomiseni," selgitas ta.

Krimmiga õnnestus võimudel hoida rahvast vaimustuse lainel mitu aastat. Moskva edu Süürias Venemaa publikut eriti kõnetanud ei ole. Levada küsitlused näitavad, et üks, mida venemaalased kõige enam kardavad, on sõja puhkemise võimalus. Seda kardab üle poole venemaalastest.

Kaks aastat tagasi võeti Donald Trumpi valimine USA presidendiks Vene riigiduumas vastu aplausiga. Tänases retoorikas on vaenlane number üks jälle Ameerika.

"Tegelikult on just USA seisukoht, et Venemaa on tema suurim vaenlane. Seda ütles USA julgeolekustrateegia, mis võeti vastu aasta tagasi, ja USA kaitsestrateegia, mis võeti vastu umbes samal ajal. Raske on armastada kedagi, kes sind ei armasta," kommenteeris USA ja Kanada militaarpoliitika uurimise keskuse juht Vladimir Batjuk.

Venemaa võimuparteiga Ühtne Venemaa on koostöölepe Eesti Keskerakonnal. Moskva ei näe probleemi selles, et lepe on hetkel külmutatud.

"Me ei ole kellegi järele jooksnud, ei jookse ega kavatse ka tulevikus joosta. Mul on järjekord nendest, kes tahavad meiega uusi leppeid sõlmida ja kellega neid allkirjastatakse. Ma räägin väga tõsistest riikidest. Seega, kui kellelgi kas taktikalistel või mingitel muudel põhjustel pole meiega millestki rääkida, siis on see nende valik. Midagi muud ma öelda ei saa," ütles Ühtse Venemaa rahvusvaheliste kontaktide kuraator Andrei Klimov.

Piirsalu: rahvas ootab Putinilt siseprobleemidega tegelemist

Postimehe Moskva korrespondent Jaanus Piirsalu rääkis "Välisilmale" antud intervjuus, et president Putini populaarsus on olnud langustrendis ning jõudnud 60 protsendi lähedale.

"Nii väikest usaldust Putini vastu on vähestel aastatel olnud. Tema usaldusreiting pole praktiliselt kunagi alla 60 kukkunud. Kui see kukub nüüd sujuvalt alla 60, siis see on väga oluline trend. Ei ole praegu ka ühtegi märki, et nad suudaks panna trendi vastassuunas liikuma," arutles ta.

Piirsalu sõnul ootab rahvas Putinilt seda, et ta välisprobleemide asemel tegeleks riigi siseasjadega.

"Ma arvan, et kui ta tahab, et rahva silmis tema populaarsus tõuseks, siis rahvas - vähemalt kõik küsitlused näitavad ja sotsioloogid räägivad - on väsinud, et Putin ja Kreml pööravad nii palju tähelepanu välisprobleemidele. Nad ootavad juba ammu, et Putin hakkaks tegelema päriselt siseprobleemidega, inimeste elatustasemega," rääkis ajakirjanik.

Piirsalu lisas, et kuigi varem on väike võidukas sõda toetust Putinile kasvatanud, siis nüüd ei päästaks tema reitingut ka see.

"Rahvas tahab häid uudiseid siseriiklikult. Rahvas on väsinud sellest, et neil sisuliselt neli-viis aastat ei ole sissetulekud tõusnud, nad on vaesemaks muutunud. /.../ Rahval on lihtsalt vähe raha käes ja see huvitab neid palju rohkem kui järjekordne tükk kuskilt," ütles ta.

Vaatlejate hinnangul tahab Venemaa Valgevene alla neelata

Hetkel on Venemaal eksporditavale naftale kehtestatud kaks maksu: maavaramaks ja ekspordimaks. Kui Vene kompaniid müüsid naftat Valgevenesse, siis pääsesid nad ekspordimaksust. Valgevene saab igal aastal Venemaalt lepingute alusel 18 miljonit tonni naftat. Seda naftat töödeldakse ümber kahes Valgevene tehases. 70 protsenti toodangust müüakse Ukrainasse ja Euroopa Liitu. See on Valgevene võimudele üks tähtsamatest tuluallikatest.

"Loomulikult on Valgevene Venemaast sõltuv riik. Valgevene ei suudaks saavutada sellist arengutaset Venemaa subsiidiumide ja majandusliku abita. Ma arvan, et paljud Valgevene ettevõtted, eriti tööstusettevõtted ei ela ära Venemaa odava naftata," ütles poliitilise konjunktuuri keskuse asedirektor Oleg Ignatov.

Jaanuari algusest kehtima hakanud muudatuse kohaselt hakkab ekspordimaks Venemaal etapiviisiliselt langema, jõudes aastaks 2021 nulli. Maavaramaks samal ajal tõuseb, ulatudes 2024. aastaks 30 protsendini. Maavaramaksu tõus Vene naftakompaniidele hakkab tõstma nafta hinda ka Valgevenele.

Vene võimude väitel on see aga pragmaatiline samm - maksumanöövri põhiline mõte on muuta nafta maksustamine lihtsamaks ja tuua eelarvesse rohkem raha.

Maksumuudatuste tagajärjel jõuab nafta hind Venemaal kuue aasta jooksul maailmatasemele.

Vene valitsus loodab maksumuudatustega saada 10,8 triljonit rubla ehk 144 miljardit eurot. Umbes kolmandik sellest tuleb kulutada oma naftatehaste subsideerimiseks, et vältida bensiinihindade järsku tõusu Vene tarbijatele. Valgevene võib Moskva hinnangul teha sedasama omal kulul.

"Me lahendame ise oma küsimused. Ja see ei ole meie ülesanne lahendada teiste maade probleeme oma majanduse ja tarbijate arvel," ütles riigiduuma energeetikakomitee esimees Pavel Zavalnõi.

"Aastatepikkune periood, mil Moskva ja Minski diplomaatiat nimetasid mõned eksperdid Valgevenes poliitikaks "suudlus nafta vastu", hakkas Moskvale üha enam närvidele käima," selgitas poliitgeograafiliste uuringute keskuse juht Nikolai Petrov.

Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenko jaoks teeb olukorra eriti keeruliseks see, et ta seisab silmitsi valimistega.

"Varsti tulevad presidendivalimised ja Aleksandr Grigorjevitš Lukašenkole on väga tähtis, et selles olukorras ei halveneks sotsiaalmajanduslik olukord, mis on võimatu Venemaa abita, ja ei kasvaks potestimeeleolud," ütles Petrov.

Juba sel aastal kasvab Vene nafta hind Minski jaoks 20 dollari võrra. See tähendab, et Valgevene kaotab sel aastal 360 miljonit dollarit. Kokku võib aga Valgevene kaotada üle kaheksa miljardi dollari kuue aasta jooksul mis on peaaegu neli protsenti Valgevene sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

"Tootes Vene sisehinnaga naftat Valgevene nafta ümbertöötlemisettevõtetele, me sisuliselt subsideerisime Valgevene majandust. Ja praegu, mil me oleme lahendamas omaenda probleeme, tekib olukord, kus subsiidiumid Valgevenele kaovad. Põhimõtteliselt teenisid nad selle pealt, millele neil ei olnud õigust," ütles Zavalnõi.

Moskva ametlik retoorika väldib konflikti Valgevenega. "Ma olen lihtsalt üllatunud sellest kärast, mis selle teema ümber on üles puhutud. Ma loodan, et siin võidab pragmatism, mitte et selles toimivas olukorras hakataks otsima mingeid geopoliitilisi vandenõusid meie liitriigis või sellest väljaspool," rääkis Vene välisminister Sergei Lavrov.

Valgevene hõivamist Vene avalikkus ei toetaks. "Siin pole ette näha sellist veretut ja probleemitut ülevõtmist nagu Krimmis. Samal ajal ei ole sellest mingit kasu näha, sest kui venemaalased olid valmis aplodeerima Krimmi annekteerimisele, siis kuue doteeritava Valgevene regioonide ühinemine, mis tähendaks lisasurvet Venemaa eelarvele, vaevalt nad samasuguselt õhinaga toetaks," kommenteeris Petrov.

Ukraina võib minna valimistele vastu üsna optimistlikult

Ukraina olukord 2019. aasta alguses ei olegi nii halb, kui esialgsel vaatlusel tunduda võib. Seda hoolimata tõigast, et Krimmi tagasisaamine tundub praegu põhjendamatu unistusena, et Aasovi merel on puhkenud uus kriis ning ka sellest, et turbulentne maailmapoliitika kuidagi Ukraina iseolemist ei soosi. Samuti pole kuhugi kadunud Ukraina vaenlane number üks - korruptsioon.

Siiski on Ukrainal positiivse poole pealt mõndagi ette näidata. Esmalt oma, autokefaalse õigeusukiriku saamine. 300 aastat on Ukraina kirik üritanud Moskva patriarhaadi alt minema pääseda, kuid nüüd sai see tänu Konstantinoopoli patriarhaadi vastutulelikkusele teoks.

Teine oluline asi on USA otsus hakata Ukrainale müüma ka surmavat sõjavarustust ehk relvi. See annab Ukrainale hoopis parema võimaluse Ida-Ukraina kriisikolletega toime tulla.

Ukraina jaoks on positiivne ka see, et Venemaale kehtestatud sanktsioonid jäävad püsima ning neid uuendatakse juba enam-vähem automaatselt. Omaette küsimus on, kui tõhusaks seniseid sanktsioone hinnata saab.

Keerulisem on Kertši väina konflikti rahvusvahelise tõlgendamisega. Kuigi Eestist vaadates paistab, et konflikti algatas ilmselt Venemaa, kutsuvad lääneriigid järjekindlalt kõiki konfliktiosalisi olukorda rahustama, ehkki Ukrainal olukorra rahustamiseks suurt midagi teha ei ole.

Hea on aga jällegi see, et Euroopa Liit kutsub Venemaad üles vabastama kõik ebaseaduslikult kinnipeetavad Ukraina kodanikud nii Venemaal kui ka Krimmis. Seega ei tule Euroopa Liidu hinnangul vabastada sugugi ainult Kertši väina vahejuhtumi ajal vahistatud meremehed, vaid ka paljud teised, näiteks mitu krimmitatarlaste aktivisti.

Kahtlemata läheb positiivsena arvesse Ukraina majanduse taastumine. Kui pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal läks Ukraina majandus kiiresse langusesse läks, siis 2016. aastal algas taastumine, mis on jätkuvate konfliktide ja korruptsiooni kiuste ka kahel järgneval aastal kestnud. Kasvu ennustatakse sellekski aastaks.

Tüür: Lukašenkol kahaneb Putinilt väljapressimise ruum pea olematuks

Politoloog Karmo Tüür rääkis saates, et kui eelmise aasta lõpus toimunud Putini ja Lukašenko kohtumise järel oli viimane Venemaa suunas kriitilisem kui tavaliselt, siis seda põhjusel, et Valgevenel läheb rahaliselt järjest kitsamaks.

"Ta näeb, et tal varem õnnestus väikese šantaažiga saavutada Moskvalt järeleandmisi ja seda, mida tal väga vaja on ehk näiteks saada odavat Vene naftat, töödelda seda ümber ja müüa naftatoodetena nii Euroopasse kui ka Ukrainasse. Tal oli võimalik seda väljapressimist teha, aga praegu ta näeb, et see väljapressimise ruum kahaneb peaaegu olematuks, sest Venemaal puuduvad võimalused nii lahkelt enam peale maksta. Lukašenko jaoks on see puhtalt isiklik ja perekondlik ellujäämise küsimus - kas jääb tema ja saavad tema pojad üle võtta sellise riigi nagu tema tahaks," arutles Tüür.

Ukraina kohta ütles Tüür, et Venemaa püüab mitmel viisil survestada kevadel toimuvaid Ukraina presidendivalimisi.

"Laias laastus on võimalusi on kolm: majanduslik survestamine, sõjaline või puhtalt poliittehnoloogiline survestamine. Ma arvan, et kõik need kolm lähevad praegu käiku ja väga raginaga. Valimisteni on veel piisavalt jäänud, poliittehnoloogida tõmbavad saed käima umbes kaks-kolm kuud varem," ütles Tüür.