ERR-i valimisdebatid lubavad nii süvenemist kui ka poliitilist showd ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Eesti Rahvusringhäälingu tele- ja raadioeetris toimuvad valimisdebatid toovad väitlema nii tuntud poliitikud kui ka need, kellele on see üldse esimene kord eetris väidelda. Tele- ja raadiodebatid täiendavad teienteist, kus televisioon keskendub rohkem poliitilisele showle, raadio aga teemades süvitsi minemisele, lubasid ETV päevakajaliste saadete toimetuse peatoimetaja Peep Kala ja Vikerraadio poliitikaajakirjanik Arp Müller ERR.ee saates "Otse uudistemajast".

Arp Müller tõi ERR-i korraldatavate valimisdebattide tähtsuse kohta välja huvitava fakti Edgar Savisaarest hiljuti tehtud ETV dokumentaalsaatest.

"Keskerakonna kampaaniate kauaaegne korraldaja Paavo Pettai ütles seal, et kaks debatti, kuhu Savisaar eelmistel valimistel kindlasti minna tahtis, oli ETV peaministrikandidaatide debatt ja Vikerraadio vastasseisu debatt Taavi Rõivasega."

Müller lisas ka, et ETV ja Vikerraadio valimissaated ei konkureeri teineteisega, vaid on planeeritud ja läbimõeldud nii, et nad täiendaksid teineteist.

"Raadios on rohkem eetriaega, mis võimaldab rohkem süvenemist ja pikemalt teemadel peatuda. Me raadios selliseid suure koosseisuga debatte sellepärast ei tee. Muidu saaks tunnises saates igaüks maksimaalselt viieks minutiks sõna vaid."

Müller lisas, et Vikerraadio valimissaated on plaanitud nii, et kõik debatid on läbi selleks ajaks, kui inimestel on võimalus veel oma häält muuta.

"Me saame raadiosse tuua ka neid inimesi, kes muidu debattides ei käi või seal kokku ei saa. Näiteks majandusdebatis olid Vikerraadios väitlemas ainult naised, tuleviku debatis ainult noored kandidaadid. Ehk inimesed, keda pole eetris võibolla kunagi kuuldud. Ühiskonna sidususe ja lõimumise debatis tulevad debateerima inimesed, kes pole varem riigikogusse kandideerinud."

Peep Kala ütles, ETV-s seevastu on kõik täisnimekirjas esindatud parteid koos ühes debatis.

"Selle lisandväärtus on, et näeme erinevate erakondade kandidaatide otsereageerimise võimekust, mis on oluline kvaliteet poliitiku puhul. Televisiooni formaat on rohkem mängulisem kui raadios ja show-elemente peab seal ka rohkem olema."

Teledebattide suur finaal peaministrikandidaatidega on planeeritud 2. märtsi õhtusse ehk päev enne traditsioonilist valimispäeva.

"Valimised on teatud mõttes spordisündmus, kus võtavad mõõtu erinevad meeskonnad ja vaated. E- ja eelhääletusel osalevad 50 protsenti valijatest ja need on valijad, kes on oma eelistustes üsna kindlad. Neile pole vaja lisaargumente, Aga valimiste õhtu eelne suur tulevärk televisioonis on oluline kõikuvatele valijatele," märkis Kala.

Kala ütles ka, et mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma poliitiline kultuur ja väitlusstiil on läinud üha teravamate vastanduste suunas. Arp Müller lisas, et saatejuht peab olema valmis oma küsimust esitama ka mitu korda, kui külaline vastamisest eemale hiilib.

"Ühes Europarlamendi saates ei tahtnud Marju Lauristin öelda, kas Eesti peaks pagulasi vastu võtma. Ma küsisin talt selle kohta üle kokku kaheksa korda," tõi Müller näite.

Saatejuht Aleksander Krjukov soovitas valimisdebattide jälgimise kõrval kindlasti läbi teha ka ERR-i Valijakompass.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: