Priit Pikamäe asub ametisse Euroopa Kohtu kohtujuristina, tema töö on anda enne kohtuotsust oma objektiivne argumenteeritud arvamus. Ühine arusaam näiteks õigusriigist on ühtaegu väga praktiline ja põhimõtteline küsimus, kinnitab Pikamäe. Temaga kõrvuti töötab Euroopa Kohtus 28 kohtunikku ja veel 10 kohtujuristi. 

Ametivande sai Pikamäe anda eesti keeles, ent ilma prantsuse keelt oskamata seal töötada ei saa. Pikamäel endal sellega probleeme ei ole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui Eesti tahab, et Eesti juristid oleksid selles institutsioonis konkurentsivõimelised kandideerima, siis prantsuse keele oskuse õpetamine Eesti juristidele peaks olema riigi poliitika osa. Me paratamatult näeme, et just prantsuse keel on sageli takistuseks ja ei ole kerge leida Eestist prantsuse keelt oskavaid juriste," tõi Pikamäe esile.

"Kõik räägivad tänapäeval inglise keelt, aga prantsuse keel vajaks minu arvates edasiarendamist vähemalt õigusteaduskonnas," tõdeb Pikamäe.

Pikamäe hinnangul võiks prantsuse keel olla ülikoolis vähemalt valikainegi, kui mitte kohustuslik moodul tulevastele juristidele.

"Eks inimesed peavad ju ise ette kujutama, mida nad tulevikus teha tahavad ja kui on ikkagi soov tulla Euroopa Liidu institutsioonide juurde tööle, siis selles perspektiivis prantsuse keele õppimine on vältimatult vajalik. Seetõttu ma arvan, et vähemalt mingid moodulid võiksid olla. Sest me näeme, et Euroopa Liidus on liikmesriike, kes sihikindlalt ajavad seda poliitikat, et nendest riikidest pärit inimesed oleksid Euroopa institutsioonides konkurentsivõimelised. Nii et see on vägagi oluline aspekt," põhjendab Euroopa Kohtu kohtujurist.

Pikamäe ise armastab prantsuse keelt väga.

"See oli minu vanemate valik. Ega seitsmeaastane, kui ta kooli läheb, ei mõtle väga teadlikult, mida ja kuidas täpsemalt õppima hakata. Ja mingil põhjusel minu vanemad otsustasid mu panna prantsuse keele eriklassi ja sealt see alguse saigi. Aga eks ma hiljem olen selle keele elushoidmise ja arendamisega ka sihiteadlikult tegelenud. Olen ju kunagi ka Prantsusmaa ülikooli õigusteaduskonnas õppinud ja korduvalt hiljem stažeerinud prantsuse ülikoolide juures ja seetõttu ma olen pidanud seda ka iseenda jaoks tähtsaks, et see keel säiliks. Sest ütleme ausalt, ega Eestis prantsuse keele praktiseerimiseks väga palju võimalusi ei ole," tõdeb Pikamäe.

Järgmise kohtujuristi saab Eesti nimetada alles pea 30 aasta pärast, selle ajaga on võimalik isegi prantsuse keel ära õppida.