Ülikoolidesse pürgijate võõrkeelteoskus on aastatega vähenenud ({{commentsTotal}})

Tartu ülikool on hädas tudengite järjest väiksema ja viletsama keeleoskusega.
Tartu ülikool on hädas tudengite järjest väiksema ja viletsama keeleoskusega. Autor/allikas: Tartu ülikool

Gümnaasiumides on saksa keele õpe teinud viimase kümne aastaga läbi drastilise languse, tehes üha enam teed inglise keelele. Samal ajal aga on ülikooli filoloogiat õppima läinud noorte inglise keele tase kehvem kui varem. Prantsuse keel hoiab gümnaasiumides oma marginaalset positsiooni.

Euroopa Kohtusse kohtujuristiks läinud Priit Pikamäe tõstatas möödunud nädalal probleemi, et eestlased on Euroopa Liidu institutsioonides madala konkurentsivõimega, sest ei valda selleks paljudes valdkondades hädavajalikku prantsuse keelt. Eriti puudutab see juriste, kes peaksid Brüsselis karjääri tegemiseks ülikoolis erialast prantsuse keelt õppima.

Tartu Ülikooli õppekorraldus- ja kvaliteeditalituse juhataja Ülle Hendriksoni sõnul prantsuse keele õpe tulevaste juristide või riigiteadlaste õppekavva vaikimisi integreeritud ei ole, ent kui tudengil on oma tulevikuvisioon, mis hõlmab karjääri euroinstitutsioonides, saab ta erialast prantsuse keelt soovi korral õppida. Juura eriala eeldab aga juba head põhja prantsuse keeles, mille tudeng peab olema saavutanud gümnaasiumis. 

Paraku on ülikooli astuvate tudengite seas järjest vähem prantsuse keele oskajaid. Hendriksoni sõnul pidi Tartu Ülikool seetõttu ka oma romanistika eriala õppekava ümber tegema: kui varasemalt eeldas see gümnaasiumis omandatud head prantsuse keele taset, siis olukorras, kus keelt oskavate tudengite nappusel õppekohad enam ei täitunud, hakati vastu võtma ka neid, kes alustavad prantsuse keele õpet alles ülikoolis.

Ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppedirektor Age Värv ütleb, et õigusteaduste bakalaureuseõppes on üliõpilastel kohustuslik õppida üht erialast võõrkeelt, mida ei saa alustada algtasemest. Magistriõppekavas on kohustus läbida vähemalt üks erialane valikaine võõrkeeles. Ülikool võimaldab valida inglise, vene, saksa ja prantsuse keele vahel.

"Need neli keelt on need, mida tahaks erialase võõrkeelena kindlasti elus hoida. Elu näitab, et igal õppeaastal ei pruugi see õnnestuda. Vaadates teaduskonna poolt nende õpperühmade täituvust, siis prantsuse keel on kogu aeg olnud pigem selliste väikeste gruppidega. Kui räägime sellisest keelekursusest, mida pakume tudengile, kellel on eelteadmised juba olemas, siis paratamatult pole prantsuse keele õpe Eestis väga laia kandepinnaga üldse – neid tudengeid, kes võiksid tulla erialast prantsuse keelt õppima, on paratamatult vähe," tõdeb Värv. "Prantsuse keele õpe kipub olema pigem mitte päris nišiala, aga neid, kes õpivad Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ja oskavad prantsuse keelt, on suhteliselt vähe."

Õigusteaduskond ongi täheldanud prantsuse keelt valdavate juuratudengite arvu vähenemist aasta-aastalt, nii et päris igal aastal erialase prantsuse keele õpperühma kokku panna polegi õnnestunud. Alati pole ka keeleõpetajat võtta olnud. Tartus prantsuse keele õpperühma enam polegi, see tegutseb üksnes Tallinnas, nii et Tartus õppivad tudengid peavad soovi korral pealinnas loengutes käima.

"Ajalooliselt on prantsuse keele õigusõpe olnud Tartus, aga need rühmad jäid ja jäid kuidagi väiksemaks," põhjendab Värv keeleõppe kolimist pealinna.

Näiteks sel õppeaastal on bakalaureuseõppetudengeid rühmas kaheksa ja magistriõppe omas kuus. Et grupid kindlamalt täis saada, võimaldab ülikool ka ülikooli lõpetanud tegevjuristidel prantsuse keele erialasest õppest osa saada.

"Üks mittejuristist inimene ütles, et ta ei tea teist eriala, kus oleks võimalik õppida nii paljudes keeltes erialast keelt kui juuras. Juuras on mitmekesine keelteoskus väga oluline, ainult hea inglise keele oskus üksi ei päästa. Vene keel on vajalik juba seetõttu, et paljud puutuvad erialaselt kokku selliste inimestega, kes vajavad õigusabi vene keeles ja meie õigussüsteemi ajalooliste juurte tõttu oleks väga hea, kui oskaks ka saksa keelt. Prantsuse keel on tõepoolest just Euroopa Liidu süsteemi tõttu oluline, ka riigiametnikele tuleb kasuks prantsuse keele oskus," ütleb Värv.

Värv ütleb, et kes tuleb õigusteaduskonda hea prantsuse keele pagasiga, saab keelt arendada ka näiteks mõnes prantsuskeelses ülikoolis vahetusüliõpilasena.

Samasuguses vaeslapserollis on aga ka saksa keel.

"Kui vaatan seda, kui palju on tudengeid, kes tulevad saksa keele tausta ja tasemega, siis näen, et ka see on vähenenud. Inglise keel on alati populaarne – need grupid saame alati täis. Ka vene keeles tulevad õpperühmad alati täis, aga prantsuse ja saksa keeles päris igal aastal ei pruugi aga tulla. Isikliku kogemusena olen täheldanud ka seda, et tundengid valivad viimastel aastatel veidi vähem neid teemasid, mis vajavad uurimiseks näiteks saksa keele oskust," täheldab Värv.

Saksa keel marginaliseerumas

Haridus- ja teadusministeerium kinnitab Tartu Ülikooli tähelepanekuid. Ministeeriumi keeleosakonna peaekspert Pille Põiklik, kes veel mõned aastad tagasi töötas Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse õppejõu ning bakalaureuse programmi juhina, ütleb, et on just eelneva töökogemuse tõttu teadlik, et erinevate keelte oskusega noori jõuab ülikoolidesse üha vähem.

"Tartu Ülikool on juba mõnda aega tagasi läinud üle sellele, et võtnud nullrühmad (varasema keeleoskuseta - toim) vastu. Saksa keel on küll selline keel, mis on meeie koolides languse läbi teinud," ütleb Põiklik statistikale tuginedes.

Kui veel kümme aastat tagasi lõpetas gümnaasiumi 25 000 saksa keele oskusega noort, siis nüüdseks on see vähenenud üle kahe korra, 12 000-ni. Selle taga on asjaolu, et kui veel kümme aastat tagasi õpetati saksa keelt 239 üldhariduskoolis, millest 26 oli keeleõppijaid vaid üks-kaks õpilast õppeaasta kohta, siis tänavusel õppeaastal on saksa keelt õpetavaid üldhariduskoole alles jäänud vaid 197; neist 24 koolis on vaid üks-kaks keeleõppijat.

"Nüüdseks on see langus pidurdunud, nii hooga enam alla ei tule," kinnitab Põiklik. "Prantsuse keel on meie statistika kohaselt kuni kümme aastat tagasi olnud kogu aeg 4000 õppija piirimail – see on alati olnud väiksekene võimalike kohustuslike keelte osas, ent hoidnud oma positsiooni, seal nii palju kukkujaid ei ole kui saksa keeles."

Tõepoolest, kui kümme aastat tagasi õpetati prantsuse keelt 24 üldhariduskoolis, millest pooltes oli keeleõppijaid vaid üks-kaks õpilast, siis nüüdseks õpetatakse prantsuse keelt juba 33 üldhariduskoolis ja ühe-kahe prantsuse keele õpilasega koole on vaid seitse.

Sellegipoolest on prantsuse ja saksa keel Eestis nišikeeled, mis teevad üha rohkem teed inglise keelele.

Põiklik tõdeb, et koolidel on rahalised piirid ees, mis sunnivad tegema valikuid populaarsemate keelte kasuks.

"Kui saksa keele huvilisi saadakse kokku neli-viis tükki, siis on keeruline neid rühmi aasta-aastalt ülal hoida. Kui aga koolid suunavad saksa või prantsuse keele esimeseks võõrkeeleks, siis võtavad nad sellega endale ka kohustuse seda keelt aastast aastasse pakkuda," tõdeb Põiklik, kinnitades, et saksa keelt ongi hakatud koolides järjest vähem esimeseks võõrkeeleks valima. "Varem võeti ka vene ja saksa keelt, aga nüüd on inglise keel esimene võõrkeel, väga väike protsent valib nüüd muu kui inglise keele. Levinud kombinatsioon on koolides see, et esimene võõrkeel on inglise keel, teine vene keel, kolmas saksa või prantsuse keel, aga see on juba vabatahtlik. Lapsevanemad valivad oma lastele sageli selle keele, mida ise on õppinud. Vanemad tahavad, et lastel oleks tulevikus tööturul paremad võimalused ja sageli seostatakse seda vene keelega."

Samas ei taha Põiklik keeli omavahel vastandada - ministeeriumi jaoks on samavõrd olulised kõik keeled ja omalt poolt aidatakse kaasa paljude meie haridusmaastiku mõistes väikekeelte õppele.

"Mitmekeelsus on oluline. Hea, kui valitakse saksa või prantsuse keel, aga ka hispaania ja soome keel on väga olulised keeled. Olulisem on see keelterohkus," rõhutab Põiklik.

Saksa keele toetamiseks teeb ministeerium koostööd Goethe instituudiga Eestis. Selleks annab ministeerium instituudile rahalist toetust varajase keeleõppe programmiks. Sellega korraldab instituut saksa keele õpet lasteaedades ja algklassides.

Samuti saavad ministeeriumilt rahalist toetust Prantsuse instituut Eestis ja Soome instituut Eestis. Lisaks keeleõppele korraldavad instituudid ka täienduskoolitusi õpetajatele ja hoiavad ühiskonnas üleval huvi nende keeltega seotud kultuuride vastu, mida ministeerium omal käel teha ei saaks.

Gümnaasiumireform pani põntsu

"Riigigümnaasiumide reformi järgselt oleme pannud õpilased rohkem koole vahetama, aga igas riigigümnaasiumis ei ole neid võõrkeeli, mida nad varem on õppinud või tehakse lihtsalt lihtsam valik ja valitakse uus keel. Nõnda loobuvad õpilased sageli ühest oma varem õpitud, tavaliselt haruldasemast keelest ja lähevad edasi uue keelega. Alati ei tunnetata, et põhikoolis valitud keeli gümnaasiumis edasi õppida on väga suur väärtus," tõdeb Põiklik. "Rohkem erinevaid keeli on tegelikult parem, on meie sõnum lapsevanematele."

Põiklik mõistab, et väikeseid keelerühmi on koolidel kulukas pakkuda. Tartus aga on soome keele õppe elushoidmiseks näiteks koolides kokku lepitud, et selle õpetamiseks koolid roteeruvad - ühel õppeaastal õpetab seda üks, järgmisel teine, ja kõik õpilased, kes linna erinevates koolides seda õppida tahavad, käivad seda üle linna ühes koolis koos õppimas.

Inglise ja vene keelt õpetavad kõik riigigümnaasiumid. Saksa keele õpet pakub käesoleval aastal 14 ja prantsuse keelt 10 riigigümnaasiumit. Lisaks on gümnasistidel võimalik valida soome keel üheksas, hispaania keel viies, rootsi keel neljas ning ladina ja korea keel ühes riigigümnaasiumis.

Filoloogide inglise keele tase langenud

Ehkki inglise keelt õpitakse gümnaasiumides üha laialadasemalt, on ometigi ka sellega seotud üks üllatav nüanss.

"Ka inglise keele puhul võib öelda, et see keeletase, millega õpilased tulevad filoloogia bakalaureusse, ei ole enam see, millega varem tuldi," ütleb Põiklik. "Oleme harjunud mõtlema inglise keelest kui millestki, mida kõik oskavad, aga see ei ole nii, ka see keel vajab pingutust."

Ta arvab, et asi on filoloogia eriala prestiižsuse languses.

"Filoloogiametit ei nähta enam nii haldusväärsena kui vanasti – varasemalt oli sinna alati suur konkurss, filoloogia oli prestiižsem. Nüüd tulevad tudengid filoloogiasse nii, et lähevad hiljem näiteks meditsiini või juurasse üle, seega filoloogia ei tõmba enam väga hea keeleoskusega noori samal määral kui varem - sellised tudengid lähevad muudele erialadele. Ja kui noorel inimesel on võõrkeeled suus, läheb ta võib-olla üldse välismaale õppima," tõdeb Põiklik.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: