Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta rääkis ETV saates "Suud puhtaks", et eelmise aasta lõpus tellitud uuring 28 avaliku ruumi objekti kohta näitas, et 38 protsenti neist ei olnud kõigile inimestele, nende hulgas puuetega inimestele ligipääsetavad, kuigi nende puhul oli algusest peale selleks nõue.

"Kõik teadsid seda, aga praktiliselt 40 protsenti seda nõuet ei täitnud," märkis ta.

Linnalabori arhitekt Elo Kiivet ütles saates, et ehitajate sanktsioneerimisest tähtsam on mõtteviisi muutumine. 

"Me räägime praegu erilahendustest. Aga miks nad on erilahendused? Nad peaks olema tegelikult täiesti tavalahendused. Suhtumine või vastumeelsus sellele, et see on mingi imelik asi, midagi erilist - see mõtteviis tuleb ümber keerata ja aru saada, et tegelikult me keegi ei kaota sellest, kui on universaaldisaini järgi kõigile tehtud läbipääsetavus. Me kõik võidame sellest," arutles ta ja lisas, et ligipääsetavuse probleemid võivad kunagi puudutada meid kõiki, näiteks vanas eas.

"Selline mõtteviis ja teadvustamine on väga suur võti, et see erilisus muuta tavaliseks," ütles Kiivet.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Raimo Saadi tõi välja, et ühiskonnas tuleb teadvustada seda, et ligipääsetavus pole ainult puuetega inimestele vajalik, vaid ka teistele, olgu ta ametnik, poliitik või ettevõtja. Ta tõi näite kas või praegustest libedatest tänavatest, mille tõttu võib inimene kukkuda ning peab selle tagajärjel kas karkude või ratastooliga liikuma. "See teadvustamine, et see on laiemaks hüvanguks, on oluline märkvõti, mis võiks viia edasi," ütles ta.

Disainer Daniel Kotsjuba hinnangul võiks ligipääsetavuse probleemi vaadata mitte takistusena, vaid võimalusena töötada välja lisandväärtust oma tootele, teenusele või keskkonnale.

"Seda ei pea nägema takistusena, vaid suure võimalusena. See on see, mida Elo mainis - universaaldisain või kõiki kaasv disain," ütles ta.

Eesti disainerite liidu president Ilona Gurjanova ütles saates, et ühelegi arhitektile ei tohiks diplomit anda kätte enne, kui ta on läbinud teatud süvendatud kursused. "See aitaks igal projektil, tootel, teenusel, uuel majal olla juba ligipääsetav," põhjendas ta.

"Ma vihkan sõna ramp, sest seda ei ole vaja, kui see maja tehakse juba eos ligipääsetavaks. Nii et see algab sellest, et neil, kes valmistavad uusi asju ja lahendusi, oleks ettevalmistus alati seda teha universaalse disaini järgi," lisas Gurjanova.

Ta lisas, et kui ärimehed hakkaksid vedama ligipääsetavuse parandamist ja universaaldisaini kasutamist, siis tuleks avalik sektor ilmselt järele.