Eelnõu näeb ette erandi tegemist püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärgi ja tingimuste kohta.

Erand näeb ette anda tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks välismaalasele, kes on vaimulik, munk või nunn, keda kutsub Eestisse usuline ühendus ning see kutse on kooskõlastatud siseministeeriumiga.

Nüüd on järjekord valitsuse käes, kes peab eelnõu suhtes arvamuse kujundama. Politsei- ja piirivalveamet kirjutas sisendina siseministeeriumile, et välismaalaste seaduse muutmine viisil, et vaimulikuna Eestisse tööle tulevad välismaalased saaksid taotleda erandina tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks, ei ole põhjendatud.

Identiteedi ja staatuse büroo juhataja Margit Ratnik märkis kirjas, et vaimulikuna Eestis töötamine on välismaalaste seaduse tähenduses töötamine ja seega kohalduvad sellele välismaalaste seaduses toodud nõuded, mis on seotud Eestis töötamisega.

"Arvestades nimetatud töö erisusi, on loodud juba kehtivas välismaalaste seaduses erisused ning vaimulikuna töötamiseks elamisloa taotlemisel ei pea täitma kahte üldtingimust, milleks on töötukassast eelneva loa küsimine ja töötasu suurus," tõi ta näiteks.

"Sarnaselt muule töörändele, tulevad ka vaimulikud tihti Eestisse mingiks kindlaks perioodiks ja töö tegemiseks ning lahkuvad pärast seda, seega ei ole põhjendatud käsitleda neid kohe püsivalt Eestisse elama asuvate välismaalastena," lisas Ratnik.

Püsivalt Eestisse elama asumiseks elamisloa taotlemise alus on mõeldud välismaalastele, kes on juba Eestisse elama asunud ja siin hästi kohanenud.

"Esitatud eelnõust ei ilmne mingeid kaalukaid argumente, miks vaimulikuna töötamist tuleks edaspidi käsitleda koheselt Eestis püsivalt elamisena," selgitas Ratnik.

Riigikogus algatas eelnõu seitse saadikut, kelleks olid Jaanus Karilaid, Mart Nutt, Kersti Sarapuu, Artur Talvik, Olga Ivanova, Dmitri Dmitrijev ning Oudekki Loone.