Suvel, kui Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Eugeni elamisluba taotles, oli sisserände piirarv juba mitmendat kuud täis. Kusjuures samal põhjusel on elamisloata jäänud ka need, keda oodatakse tööle näiteks tervishoiu või haridussektorisse. Sestap kirjutas politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo juhataja Margit Ratnik siseministeeriumile, et umbes 1300 inimest mahutava piirarvu võiks osadeks jaotada, mis tähendaks, et iga sektor saaks endale piirarvust väikse osa ning ehitajatele koka jaoks mõeldud elamislubasid ei antaks. Ratniku hinnangul muudaks see elamislubade jaotamise tänasest õiglasemaks.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Eva Lillemäe rääkis, et varem on piirarvu osadeks jaotatud poolaastate kaupa.

"Kui me nüüd kehtestaksime sellise jaotuse siseministri määrusega, siis see võimaldab arvestada ka neid vajadusi, mis Eesti riigil tervikuna on. Et keda millistel eesmärkidel me sooviksime piirarvu all tööle või ettevõtlusega tegelema tuua," sõnas Lillemäe.

Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras tõdes, et tööandjate suuremale soovile, rohkem välismaalasi tööle võtta, muudatus kuigivõrd vastu ei tule.

"Lihtsalt jaguneks ringi, et mis valdkondades elamislubasid on. Võib-olla mõni sektor võidab, mõni kaotab, aga kokkuvõttes on see nullsumma mäng."

Eva Lillemäe tuletas meelde, et üha enam tööandjaid sisserände piirarvuga arvestama ei pea. Läinud aastal võeti piirarvu alt välja need, kes soovivad töötada iduettevõtetes või iduettevõtjana, tänavu tippspetsialistid, kellele makstakse vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka. Ühtlasi suurendati tänavu lühiajalise elamis- ja tööloaga inimeste võimalusi. Kui varem võis välismaalane meil lühiajaliselt töötada 270 päeva ja seda aasta aja jooksul, siis nüüd võib töötada aasta aega järjest. Juba septembri keskpaigaks oli lühiajalise tööloaga Eestisse saabunud kümme korda rohkem välismaalasi kui on neid, keda arvestatakse sisserände piirarvu alla. See aga tõstab küsimuse, miks sisserände piirarvu üldse tarvis on ning siin lähevad ettevõtjate ja ministeeriumi arvamused veel enam lahku.

"Ma ütleksin, et see sisserände piirarv on selline ajalooline jäänuk väga sümboolse tähendusega. Et see justkui loob kujutelma, et see kaitseb Eesti tööturgu. Aga tegelikkuses tuleb suurem osa välismaalasi ilma sisserände kvoodita Eestisse," ütles Marko Udras.

Eva Lillemäe on aga veendunud, et piirarvust on tänini kasu. "Sisserände piirarvu laiem eesmärk on olnud kaitsta Eesti tööturgu. Ja ta võimaldab kontrollida sisserännet just sellest vaatest, et kes meil tulevad kolmandatest riikidest tööle või ettevõtlusega tegelema."

Ühtlasi meenutas Lillemäe, et endiselt käib koos sisserände töörühm, mis peaks järgmise aasta suveks tegema niiöelda pikema vaatega ettepanekud, kuidas taas kord välismaalaste seadust muuta. Viimati tegi sama töörühm oma ettepanekud läinud aastal. Koalitsioon jättis mitmed soovitused kõrvale ja selle peale lahkusid töögrupist nii kaubandus-tööstuskoda kui tööandjate keskliit.