Politoloog: Eesti valija on nii parempoolne kui ka rahvuskonservatiivne

Tänases parlamendis on neli rahvuskonservatiivset erakonda - ka Reformierakond on olnud üsna rahvuskonservatiivsete joontega teatud hetkedel, leiab politoloog Tõnis Saarts.
Edgar Savisaar on suurest poliitikast lahkunud ning tema järglane Jüri Ratas on teinud avaldusi, mis alati vene valijatele ei meeldi. Ometigi on vene valijad endiselt kindlalt Keskerakonna seljataga, miks?
Teised parteid pole lihtsalt teinud väga aktiivseid pingutusi, et saada vene valijate hääli. Reformierakond ja Isamaa ei ole vaadanud venelasi kui potentsiaalseid valijaid. Sotsiaaldemokraadid on teinud pingutusi, aga vene valijate jaoks tunduvad nad liiga väikesed ja nõrgad võrreldes Keskerakonnaga.
Vene valija eelistaks tõenäoliselt vasakpoolsemaid erakondi, sest sotsiaalmajanduslikult on vene valija veidi kehvemas positsioonis kui keskmine eestlane. Üle Euroopa on nii, et (immigratsiooni) vähemused eelistavad valida vasakpoolseid erakondi, sest nad on kehvemas positsioonis. Ka meie venelased tunnevad, et riigi sekkumine ja abikäsi on rohkem vajalik, kui jõukamale eesti valijale.
Isamaa, kelle reiting veel pool aastat tagasi kõikus valimiskünnise piiril, on suutnud viimastel kuudel oma toetust kasvatada. Tänu millele?
Rahvuskonservatiivne valija on taas Isamaa avastanud. Partei on teinud tõhusat ja nähtavat kampaaniat. Väga märgiline oli nende jaoks möödunud aastal toimunud valituskriis ja vaidlused rändeleppe üle. Nad panid konservatiivsetes küsimustes kanna maha ja ütlesid, et siit järgi ei anna. Võimalik, et see jäi rahvuskonservatiivsele valijale silma.
Teisest küljest ei oleks ma nõus ka nendega, kes ütlevad, et pärast rändepakti arutelu on Isamaa äravahetamiseni sarnane EKRE-ga. Need erakonnad on mitmetes küsimustes eri meelt, eriti mis puudutab Eesti läänesuunalist integratsiooni ja see on Eesti geopoliitilist positsiooni arvestades võtmetähtsusega asi.
Kui vaatame reitingunumbreid parem-vasakskaalal, siis kas võib öelda, et Eesti valija kaldub paremale?
Eesti valija paremkallak ja Eesti erakonnasüsteemi paremkallak pärineb juba möödunud sajandi 1990-ndatest aastatest. Eesti paistis tükk aega Euroopas silma sellega, et meil polnud umbes 25 aasta jooksul mitte ühtegi vasakvalitsust. Jüri Ratase valitsus on alles esimene.
Iseküsimuse on see, miks see selliseks on kujunenud ja miks vasakparteid ei saa sellist toetust nagu Lääne-Euroopas. Eesti valija on nii parempoolne kui ka rahvuskonservatiivne. Tänases parlamendis on neli rahvuskonservatiivset erakonda. Ka Reformierakond on olnud üsna rahvuskonservatiivsete joontega teatud hetkedel oma ajaloos.
Kas võrreldes varasemate valimiskampaaniatega on sel korral midagi põhimõtteliselt teisiti?
Minu meelest on vähemalt kolm fundamentaalset erinevust.
Esiteks tunduvad need olevat valimised, kus vene kaart ja julgeolekutemaatika pole kõige olulisem. Eesti 200 üritas seda kaarti välja tuua, aga väga omapärases ja ootamatus võtmes.
Teine oluline erinevus on see, et pildil on EKRE. Selle partei kohalolek Eesti poliitikas on viimastel aastatel mõjutanud ka teisi erakondi. Mõjutanud neid teemasid, mille üle me arutleme. Need teemad tekitavad ühiskonnas konflikte ja polariseerumist.
Kolmas erinevus on see, et valimistele ei lähe valitsusparteina enam Reformierakond, vaid Keskerakond. Kusjuures väga tugevas positsioonis. Arvestades, et Reformierakond oli võimul 17 aastat, siis on see minu meelest päris oluline nihe.
Kas viimase kahe nädala jooksul on võimlikud veel mingid põhimõttelised pöörded või on meil valimistulemused juba sisuliselt teada?
Kui vaadata viimaseid avaliku arvamuse küsitlusi, siis suuri muutusi ei ole, välja arvatud Isamaa tõus. Aga me teame, et viimased nädalad ja päevad võivad nihkeid tuua, eriti kui tulevad mingid ootamatud sündmused või skandaalid. Nende puhkemist ei saa ju välistada.
Nii nende valimiste kui ka varasemate valimiste intriig on selles, et kelle poole kalduvad veel otsust mitte teinud inimeste hääled. Kindlasti ei jaotu need hääled erakondade vahel võrdselt ja küsimus on, kes on nende valimiste üllataja. Kas näiteks Keskerakond saab juurde veelgi võimendust või hoopis Reformierakond? Kas Eesti200 teeb oodatust parema tulemuse või hoopis halvema? Võib-olla üllatab Isamaa?
Tõenäoliselt võidab valimised Keskerakond, kuid päris kindlad me selles olla ei saa. Kindel on see, et juhtkolmik on Keskerakond, Reformierakond ja EKRE. Seda ma ei usu, et keegi suudaks ennast viimasel hetkel sellesse juhtkolmikusse murda. Lisaks teame tänase seisuga, et kui ime ei juhtu, siis Vabaerakond, Rohelised ja Elurikkuse Erakond parlamenti ei pääse.
Toimetaja: Urmet Kook