Lapsehoolduspuhkuselt naasnu käis maksuametiga aastaid diskrimineerimise pärast kohut ({{commentsTotal}})

Kohtuhaamer.
Kohtuhaamer. Autor/allikas: (HowToStartABlogOnline.net)

Maksu- ja tolliamet (MTA) on kohtu otsusel diskrimineerinud mitut töötajat, jättes neile koondamisel pakkumata teise samaväärse ametikoha või pakkudes lapsehoolduspuhkuselt naasjale varasemast madalamat ametikohta, muuhulgas töötasu kaasajastamata. Kulukad kohtuvaidlused ja kohtuvälised konfidentsiaalsed kokkulepped viivad maksumaksjate taskust kümneid tuhandeid eurosid kohtukuludele ja hüvitiste väljamaksmiseks. Maksuamet kinnitab, et on juhtumist õppinud.

Maksu- ja tolliameti Rapla osakonnas kohtujuristina töötanud Anneli Metsalu jäi esimest korda lapsehoolduspuhkusele 2008. aastal. 2010. aasta märtsis naases ta tööle, uuesti jäi ta lapsehoolduspuhkusele sama aasta detsembris. Seejärel sündis tal kaks last järjest ning uuesti teatas ta soovist tööle naasta 2015. aasta märtsist. Kuna ta oli neli aastat järjest lastega kodus olnud, arvas tööandja, et tema kvalifikatsioon on langenud, mistap pakkus Metsalule jurist-asjaajaja ametikohta. See on kohtus tööandjat esindamas käiva juristi ametist mitu kraadi lahjem ametikoht.

"Märtsis kutsuti mind erakorraliselt tööandja juurde. Seal selgus, et neil pole mulle tööd kohtujuristina anda. Pealegi leiti, et kuivõrd ma olen nii pikalt kodus olnud, ei pruugigi ma enam olla võimeline kohtus käima, sest mu kvalifikatsioon on ilmselt langenud ning mulle pakuti kohtulahendite analüütiku ehk jurist-asjaajaja kohta. Kui enne olin jurist, siis nüüd pakuti mulle sisuliselt asjaajaja kohta," ütleb Metsalu.

Ehkki Metsalule kinnitati, et täpselt sama tööd polegi talle pakkuda, oli ometigi vahetult enne ta avaldust tööle naasta kuulutatud välja konkurss kohtujuristi ametikoha täitmiseks. Tööandja aga selgitas, et kohtujuristi tööd oleks pakkuda üksnes Tallinnas, mitte Raplas, kuhu Metsalule oli oluline pere pärast tööle jääda. Raplas saanuks vaid jurist-asjaajajana jätkata. Lisaks tahtis tööandja Metsalule kohtumisel kohe kvalifikatsiooni tõestava testi teha, millest Metsalu keeldus.

Metsalu võttis mõtlemisaja, läks koju ja pani kõik kohtumisel räägitu kirja, sest tal tekkisid kahtlused, et asi võib inetuks pöörata. Samuti saatis ta ülestähendused tööandjale, et mõlemad asjadest ühtmoodi aru saaksid. Korraga toimus sündmustes pööre: tööandja andis veel samal päeval teada, et ootamatult on tekkinud Raplasse kohtujuristi ametikoht, kuhu ta võib märtsi keskel tööle asuda.

Esimesel tööpäeval aga selgus, et üle jäi küsimata palgaküsimus: Metsalu palganumber oli jäetud samaks, millega ta 2008. aastal (!) ehk seitse aastat varem lapsehoolduspuhkusele oli jäänud, sellal kui kolleegide palgad olid vahepeal tõusnud.

"Ma ei saanud tööle minna, teades, et saan teistest töötajatest kuni 70 protsenti väiksemat töötasu, olin solvunud ja alandatud," ütleb eemaloleku ajal kolme lapse emaks saanud Metsalu, kes oli häiritud ka asjaolust, et ilma juriidilise hariduseta juriidilise osakonna juhataja Ruth Paade tema kui juristi pädevuses kahtles.

Tööandja põhjendas töötasu mittemuutmist asjaoluga, et Metsalu ei soovinud oma töölepingut muuta ning kuivõrd ta on nii pikalt töölt eemal olnud, pole ta end veel tõestanud. Pika ja inetu vaidluse lõpuks pakkus tööandja välja kompromissi: kui Metsalu on end sisse seadnud ja end tööl tõestanud, vaadatakse ta palganumber kolme kuu möödumisel ümber. See on sisuliselt katseaja kohaldamine, nagu kohus ka tuvastas. Seaduse järgi ei oleks tohtinud seda teha, kuivõrd Metsalu ei olnud maksuametis uus töötaja, vaid 11-aastase tööstaažiga jurist.

Pöördus võrdõigusvoliniku poole

Kuna Metsalu hinnangul olid sellised tingimused diskrimineerivad, nii et ta ei saanud nendega nõustuda, pöördus ta võrdõigusvoliniku poole, kes leidiski, et teda on diskrimineerinud perekondlike ülesannete täitmise tõttu.

Ent ehkki seadus näeb ette, et volinik peab sisulise seisukoha kujundama kahe kuuga, sai Metsalu vastuse oma pöördumisele alles kümme kuud hiljem ehk 2016. aasta veebruaris. Vastuse venimise tõttu jäi ta ilma õigusest pöörduda vaidlusega tööinspektsiooni, kuhu tuleb teha avaldus nelja kuu jooksul alates diskrimineerimise ilmnemisest. Kuivõrd Metsalu tahtis töövaidluse kohtusse viia, kiirustas ta voliniku bürood takka, sest kohtusse pöördumise õigus on selliste vaidluste korral ühe aasta jooksul alates diskrimineerimise ilmnemisest. Ka see aeg hakkas täis tiksuma.

"Hirmuga, et pöördun ajakirjandusse, anti veebruari lõpus viimaks seisukoht voliniku poolt, et mind on diskrimineeritud tingimuste kehtestamisega lapsehoolduspuhkuselt naasmisel. Ka palgavahe oleks tulnud mulle kinni maksta, pluss maksmata jäänud õiglase töötasu eest viivist. Maksu- ja tolliamet nõustus voliniku arvamusega, aga mitte sellises ulatuses ehk nad ei nõustunud hüvitist vähemmakstud töötasu eest maksma. Seetõttu me ei leidnud kohtuvälist lahendust," ütleb Metsalu.

Lisaks otsustas tööandja teha Metsalule teadmiste kontrolli, et tuvastada ta võime MTA-t kohtus esindada. Tööandja tuligi ringkonnakohtu istungile, kus Metsalu MTA-t ühes vaidluses esindas, kuulas istungit ja koostas pärast selle kohta kokkuvõtte, mida presenteeris Metsalule katseaja lõpul. Seda uutele töötajatele kohaldatavat kontrolli poleks tööandja samuti tohtinud Metsalule teha.

Pani iseendale pommi alla

Seega pöörduski Metsalu tööandja vastu kohtusse. Kuidas aga tõendada palkadega diskrimineerimist? Kohus nõudis, et Metsalu esitaks tõendid teiste töötajate kvalifikatsiooni ja töötasude kohta, mille võrdluses saaks tuvastada võimaliku diskrimineerimise, ehkki Metsalu leidis, et kohus peaks need ise maksu- ja tolliametilt välja nõudma, kuivõrd see on tööandja asi tõendada, et diskrimineerimist pole olnud, mitte töötaja asi tõendada, et oli, pealekauba sisaldavad sellised andmed maksusaladust. Tööandja aga teatas Metsalule kohtus, et sellist tõendit olemas ei ole ning kui ta teab, et on, siis esitagu see ise. Metsalul oli andmetele ligipääs, mistap ta esitaski küsitud tabeli.

Sellega pani Metsalu aga iseendale pommi alla. Ehkki tööandja oli kohtus lubanud tal endal need andmed esitada, juhul kui ta teab neid olemas olevat, vallandas maksuamet Metsalu maksusaladust sisaldavate andmete avalikustamise eest päevapealt.

"Mina ei saanud oma väiteid muul viisil tõendada ja tööandja andis mulle loa need andmed kohtule esitada, ent hiljem võeti see luba tagasi. Neil oli lihtsalt soov saada lahti tülikast töötajast, sest mul oli ligipääs neid kahjustavatele tõenditele. Mulle tundub, et see oli nende nõusoleku andmise taga - et teeksin neile sobiva vea," hindab Metsalu. "Maakohus lugeski minu vallandamise omakorda diskrimineerimiseks, sest olen oma õiguste kaitsele toetunud. Ringkonnakohus aga ütles, et tõenditest on küll näha, et töökeskkond on väga vaenulik, aga mitte, et mind taheti uuesti diskrimineerida."

Maakohus, mis nüüdsest vaatles diskrimineerimisküsimust vallandamisega ühe tsiviilasjana koos, leidis, et Metsalu vallandamine on ebaseaduslik ja määras töölepingu lõpetamise eest hüvitiseks ligi 50 000 eurot ning täiendavalt veel 11 000 eurot madalama palgaga diskrimineerimise tõttu vähem makstud töötasu.

Metsalu tõdeb, et töötasude määramine on maksuametis läbipaistmatu. Sellisele järeldusele jõudis ka kohus. Andmetest, mis Metsalu kohtule esitas, ilmnes, et üks kõrgepalgalistest kohtujuristidest ei oma isegi mitte juriidilist kõrgharidust, vaid on keskharidusega. See kohtujurist teenis emapuhkuselt naasnud magistrikraadiga Metsalust 70 protsenti kõrgemat töötasu.

Metsalu tööle ennistamist kohus aga ei nõudnud. Sellega Metsalu ei rahuldunud ja ta kaebas otsuse edasi, sest leidis, et kui ta on diskrimineerimise tõttu kaotanud töö, tuleks ta siiski tööle ennistada, kuivõrd pakutud lahendus halvendas ta olukorda.

Otsuse kaebas paralleelselt edasi ka tööandja, kes ei nõustunud nii suurt hüvitist maksma. Möödunud aasta aprillis otsustas ringkonnakohus, et Metsalul pole tööle ennistamisele õigust, samuti vähendas ringkonnakohus hüvitise summa 8600 euroni ja moraalse kahju hüvitise 5000 euroni, mille lisandusid viivistasud, ent töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitist välja ei mõistetudki. Ka riigikohus jõudis tänavu jaanuaris järeldusele, et ringkonnakohus pole midagi valesti teinud, mistõttu polnud põhjust edasikaebust menetlusse võtta. Suure hüvitisnõude tühistas ringkonnakohus põhjendusega, et see on maksumaksjatele, kelle taskust hüvitised tulevad, liiga suur kulu. Sellega on Eesti kohtutes asja arutamisega ring peal.

Euroopa inimõiguste kohtusse

"Mul on nüüd võimalus minna edasi Euroopa inimõiguste kohtusse, kus aga ka väikese komavea pärast võidakse asja mitte võtta menetlusse. See on õhkõrn lootus," ütleb Metsalu, tõdedes, et diskrimineerimise eest annavad väga vähesed töötajad oma tööandja kohtusse, sest see on väga keeruline protsess. Ilma juriidilise hariduseta töötajatele on õigusemõistmine veelgi kättesaamatum. Võdrõigusvoliniku seisukoht aga ei kohusta kedagi millekski: sel on üksnes nõuandev roll, ilma kohustuseta otsuseid järgida.

Metsalu häirib enim, et ehkki tööandja tunnistas diskrimineerimist, pole tema ees isegi mitte vabandatud. Samuti imestab ta, et riigiametnike vead lastakse maksumaksjal kinni maksta, ent rikkumise toime pannud töötajad ei vastuta kuidagi.

Praegu on Metsalu töötu. "Maksuamet vallandas mu sisuliselt pettuse ja varguse paragrahviga. Nii ei ole mul lootustki tööd leida," tõdeb ta.

Kui kohus oleks ta tööle ennistanud, oleks ta kindlasti tagasi läinud: juhid, kellega teravusi esines, töötavad kõik Tallinnas; kodulinnas Raplas aga olid suhted kolleegidega head ja toetavad.

See, et tema asja läbivaatamine võttis kohtus nii palju aega, mõjus ka tema edasisele sissetulekule, sest lootuses saavutada tööle ennistamine ei saanud ta end töötukassas sellise töölepingu lõpetamise alusega hüvitise saamiseks töötuna arvele võtta.

"Kohtuotsuste ootamine võis mult ära võtta võimaluse nõuda ka töötukassalt töötuskindlustushüvitist, ehkki diskrimineerimine oli tuvastatud. Nüüd ma ei saa seda enam ajaliselt taotleda. Olen jäänud riigi hammaste vahele tänu oma õiguste taganõudmisele," tõdeb Metsalu, lisades, et oleks ta ette teadnud, et see kõik niimoodi läheb, oleks ta oma diskrimineerimisega ilmselt leppinud.

Samal ajal, kui maksu- ja tolliamet emapuhkuselt naasnud Metsaluga kohtus vägikaigast vedas, tunnistati riigiamet möödunud aastal kõige peresõbralikumaks tööandjaks.

MTA seisukoht: ajaloos on olnud vaid üks selline vaidlus

Maksu- ja tolliamet ütleb, et kohtuvaidlusi seoses lapsehoolduspuhkuselt naasmisega on neil olnud ajaloo jooksul vaid see üks.

"Selle ühe ja ainsa kohtuvaidluse näol oli tegemist 2016. aastal alguse saanud vaidlusega, kus töötaja naases tööle samale kohale, kuid ei pidanud talle pakutud töötingimusi piisavaks. Kohus tuvastas tööandja käitumises osalise rikkumise, mõistes töötajale hüvitiseks 15 775,52 eurot," kommenteeris MTA kommunikatsioonijuht Rainer Laurits.

Ta peab peresõbralikema tööandja kuldmärgist igati väljateenituks. "Oleme ametis tervikuna just viimasel kahel aastal pööranud palju tähelepanu oma töötajatele toetava töökeskkonna loomisele. Soovime arvestada töötajate ootuste ja vajadustega mitte ainult nende tööalaseid rolle silmas pidades, vaid ka eraelu ühildamisega. Antud märgis on tunnustus meie viimaste aastate pingutuste eest töökeskkonna loomisel, mis arvestab nii lastega töötajate vajadustega kui ka näiteks eakamate ning tudengite töökorralduse paindlikkusega," ütleb Laurits.

Maksu- ja tolliameti töötajaskonnast on praegu lapsehoolduspuhkusel 130 inimest, mis on lausa kümnendik kõigist töötajatest. See osakaal ei ole viimastel aastatel muutnud.

"Reeglina soovivad inimesed lapsehoolduspuhkuselt tööellu tagasi pöördudes oma karjääri ka meie juures jätkata ning asuvad valdavalt samale ametikohale. Palga määramisel oleme lähtunud põhimõttest, et kui üksuses on toimunud vahepeal palgatõus, siis saab tööle naasnu sarnase tõusu või üksuse palgatõusu keskmise," kinnitab Laurits.

Ometi näitab Metsalu juhtum, et alati seda printsiipi järgitud ei ole. Vastuoksa, maksuameti juht kinnitas oma kirjas Metsalule, et selline teguviis oli varasemalt ametis tavapraktika.

Nüüd kinnitab maksuamet, et on juhtumist õppinud.

"Kuna olukorra lahendamisel tööandja poolt esines tõepoolest kõrvalekaldeid asutuse tavapärastest normidest, oleme praeguse seisuga töötajale kantud kahju korvanud ning sellest edasiste juhtumite käsitlemiseks õppinud," teatas MTA pressiesindaja Kaia-Liisa Tabri.

Lohakad koondamised

Ent kalliks kujunenud vaidlusi endiste töötajatega on maksu- ja tolliametil teisigi.

2015. aasta lõpus tabas riigiasutusi suur koondamistelaine. Maksu- ja tolliamet koondas üle saja inimese, otsides samal ajal uusi töötajaid, ent koondatavatele uut tööd ei pakutud. Üks koondatud juristidest, kes endise tööandja vastu kohtusse läks, sai kohtus õiguse. Et aga maksuamet on riigiasutus, leidis kohus, et mahukas hüvitisnõue ei ole põhjendatud, sest see on koormaks maksumaksjatele, kes maksuametit kui riigiasutust üleval peavad. Nõnda tegi maksuamet kohtuvälise kompromissettepanekuna hüvitispakkumise, mille eelduseks oli konfidentsiaalsusleppele alla kirjutamine. Kui aga koondamisnorme poleks rikutud, oleks jäänud ka hüvitissummad riigikassasse alles.

Ilmselt ei saanud kuidagi karistada ka teadlikult diskrimineerivaid tingimusi peale surunud, lohakaid koondamisi ellu viinud ja sellega kohtuvaidlusi põhjustanud juhid.

Maksuamet väidab, et kohtulikke kokkuleppeid on neil viimasel kümnel aastal olnud vaid kaks, millest mõlemad sisaldavad ka konfidentsiaalsusklauslit. Kohtuväliseid kokkuleppeid ei ole maksuamet enda sõnul aga sõlminudki.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: