Vallakohtute protokollid on huvitav lugemismaterjal nii teadlastele kui ka koduloohuvilistele. Kümnetel tuhandetel lehekülgedel rulluvad lahti Mäe Andrese ja Oru Pearu kemplemisele sarnased kohtulood, mis on aga kohati üsna kentsakad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Üks sisestaja sattus väga huvitava loo peale, kus mitte kaugel Vargamäe maadest, Karinu vallas 1866. aastal on olnud suur pahandus külapoistega ning kooliõpetaja ja vallavanem on siis tulnud keelama seda, et noored muudkui kiiguvad külakiige peal, ei käi koolis, kõik elu on hukka läinud. Lõppes see sellega, et kaks poissi said vitsa. Kohus oli sunnitud selle kiige ära lõhkuma ja protokolli lõppu on kirjutatud, et vallavanem ei luba enam ühtegi kiike sinna valda ehitada," kirjeldas rahvusarhiivi kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna.

Kord aga mõisteti näiteks kahelt tüdrukult välja üks rubla ja 20 kopikat sellepärast, et tüdrukud ilusasti koolis ei käinud.

Vallakohus oli talurahva jaoks esimese astme kohus, kus tihti lahendati muresid ka vaid talupojamõistust abiks võttes. Kohtutesse jõudsid nii võlanõuded kui ka pärimisasjad.

"On ka näiteks testamente ja lepinguid väga palju, sest vallakohtul oli tol ajal mitte ainult õigusemõistmise funktsioon, vaid ka notari ülesanded külaühiskonnas. Ja kuna vallad oli väikesed - tuhatkond valda oli sellel hetkel üle Eesti -, kohus oli hästi lähedal rahvale, siis käidi praeguse pilguga vaadates ka üsnagi tühiste asjade pärast kohut," ütles Türna.

Kokku on rahvusarhiivis hoiul rohkem kui 2200 protokolliraamatut 450 vallakohtust üle kogu Eesti. Praegu on vabatahtlike abiga neist veebi kantud veel vaid näpuotsatäis.

Materjali kättesaadavaks tegemisele saab aga kaasa aidata igaüks.

"Reegel on väga lihtne - tuleb trükkida täpselt nii nagu kirjas on originaalis, midagi juurde panna, ära võtta ega toimetada ei tohi. Sisu peab olema üks ühele autentne selleks, et tuleviku uurijad saaksid neid lugusid maksimaalselt ära kasutada," selgitas Türna.