President Ilves: millal oli parem kui praegu, kas Lembitu ajal? ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Toomas Hendrik Ilves ütles pikemas usutluses Astrid Kannelile, et Google'i juures teatakse Eestist rohkem kui Euroopa poliitikute juures ning et Eestis on tehtud asju, millest USA-s alles unistatakse.

Teie juhtimisel värskelt koostatud raport räägib sellest, et grupp Põhjamaid peaks saama silla ehitajaks Lääneriikide vahel, kes kahetsusväärsel moel on täna küllaltki killustunud. Soome, Rootsi, Norra, Island, Taani ja Eesti. Miks mitte näiteks Läti?

Mul on seda raske kommenteerida, sest olen sellest rääkinud 25 aastat ja kirjutanud 20 aastat tagasi artikli [Eestist kui] jõulumaast, mis põhjustas üsna laia diskussiooni mitte ainult Eestis, vaid ka meie lõunanaabrite seas, kes on siiani kinni Balti riikide kontseptsiooni idees. (Essee "Jõulumaa ehk vaimse geograafia enesemääramine" Eesti kuulumisest pigem Põhjalasse kui Baltikumi ilmus Eesti Ekspressis 24.12.1998, toim) Kultuuriliselt oleme olnud Põhjala osa aastasadu, kuid sõjad ja [teiste riikide] poliitikad on seda muutnud.

Nüüd on erasektor Soomes ja Rootsis avastanud, et mingeid suuri erinevusi nende asjaajamise viisil Eestiga [võrreldes] ei ole. Et vanad arusaamad, et [siin on] mingi endine Nõukogude Liit, ei vii mitte kuhugi. Pigem on Eesti olnud teerajaja paljudes küsimustes. Soome võttis ju üle Eesti [turvalise andmevahetuskihi] X-tee ja arendab neid teenuseid, mis Eestis juba olemas. Erasektor, mis on üldiselt valitsustest ees oma mõtlemiselt, võttis selle [lähenemise] "pardale", et siin lähedal [Eestis] on üks meie moodi mõtlev riik, kus inimesed suhtlevad ja äri käib nii, nagu meie, ka ühendused on kõik loodud.

Initsiatiiv sellega uuesti välja tulla ei olnud kultuuriline argument, nagu mina kirjutasin 20 aastat tagasi. Soome ja Rootsi firmad, kes siin olnud, arvavad, et võiks seda [ühisosa kultuurilisest lähedusest] edasi viia.

Kui nüüd moodustub Põhjala riikidest grupp, siis kas see ei löö lisakiilu Euroopa sees? Et heaoluline Põhjala oma mugavates kohvikutes õpetab teistele, kuidas peaks elama?

See ei ole Põhjala õige kuvand. Pigem on Põhjala kuvand, et need on kurjad raamatupidajad, kes ei salli laristamist. Praegu on selline grupp, mis koosneb Põhjala riikidest pluss Holland ja Saksamaa, kes ajavad Euroopa Liidus eelarvepoliitikat ühtemoodi. Nii et kiil on pigem põhja ja lõuna vahel.

Teisalt tuleb öelda, et lõuna riikidel on olnud ühine lähenemine kogu aeg ja Põhjala on olnud killustatud. Portugal ja Hispaania on ühel liinil ja see ei erine eriti palju Itaalia ja Prantsusmaa omast. Võib öelda, et seal on romaani keelte ühendus. Ja nüüd tekib midagi sellist Põhjalas. See ei ole halb, sest aastakümneid on aetud lõunapoolset poliitikat enamvähem ühiselt.

Toomas Hendrik Ilves. Autor: (Foto: ERR)

Kas selline Põhjala grupi moodustumine ei viita sellele, et Euroopa Liit hakkab oma aega ära elama?

Ei-ei. See on täiesti normaalne, et sarnased huvid toovad riike kokku. Ma usun, et eriti nüüd, kus me näeme Brexitit, mille üheks tulemuseks on toetuse järsk tõus Euroopa Liidule. Inimesed, kes on seni olnud [EL-i suhtes] kriitilisel seisukohal, vaatavad, et nad kaotavad [EL-ist lahkumise järel] seda või teist ning ka reisimine või õppimisvõimalused lähevad keerukamaks, ning need inimesed on hakanud Euroopa Liitu hindama palju rohkem.

See Põhjala grupp peaks aitama ehitada silda üle Atlandi, looma innovatiivseid suhteid USA-ga. Kuidas seda teha riigiga, kelle eesotsas on mees, kes on üsna ettearvamatu, kes tviidib mida tahab, kes on ka oma lähimate abide jaoks kontrollimatu, kui uskuda seda, mida need abid on ise kirjutanud?

Me peame silmas ennekõike suhteid kõrgtehnoloogia firmadega. Meenutame meie oma Skype'i, mis on nüüd üle võetud Microsofti poolt. Me näeme, milline edu on olnud teistel Põhjala riikidel. Spotify on Rootsi firma, aga selle põhiturg on USA-s. Tehnoloogiafirmade seas on Põhjalast hästi aru saadud. Minu enda kogemus on, et Google juures teatakse Eestist rohkem kui Euroopa poliitikute juures. Nemad [Google'is] jälgivad väga suure huviga, mida Eesti on teinud. Ja sama on ka teiste firmadega. Kuna on suur vahe, kuidas on tehnoloogiad rakendatud USA-s ja kuidas Eestis, siis vaadatakse sealt Eesti poole suure huviga, kuna siin on tehtud asju, millest USA-s ainult unistatakse.

Ma räägin kogu aeg seda juttu, sest seal, kus ma praegu töötan ja istun, on 12 kilomeetri raadiuses Tesla, Apple´i, Google´i, Facebooki peakontorid, aga kui tahad minna meie mõistes ARK-i, siis pead võtma numbri ja seisma järjekorras viis tundi või kaks päeva. Teenuste digitaliseerimine on seal väga nõrgal tasemel.

Kui räägid suurte tehnoloogiafirmadega, siis nad teavad väga hästi, mida Eesti on teinud. Ja küsitakse, kuidas oli teil see võimalik teha, sest meil on see absoluutselt võimatu. Kõik on nõus, et on vaja digitaalset identiteeti. Aga – kuidas seda teha Ameerikas? Mina vastan, et hakake tegema! Digitaalne identiteet on asi, mis meil on olemas 2000. aastast.

Nii et me ei pea mõtlema selle peale, et Valges Majas pole võibolla kõige lihtsamad ajad?

Eestit ei mõjuta õnneks väga palju, et viisapoliitika on Donald Trumpi ajal muutunud. See pigem kahjustab Ameerika Ühendriike. Praegu on Google'i ja Microsofti juhid Indiast ning sellistel inimestel palju raskem tulla Ameerikasse tänu [muutunud] viisapoliitikale. Aga Põhjala firmade partnerid on USA tehnoloogiafirmad ja poliitika mõju on [nende suhetele] väike.

Astrid Kannel. Autor: (Foto: ERR)

Te tulete Müncheni julgeolekukonverentsilt. Sellega seoses on tehtud etteheiteid, et tänane maailma eliit ei saa aru, mis maailmas toimub ja elatakse minevikus. Kasvõi näitena Angela Merkeli esinemine, millesesse suhtuti küll soojalt, aga kelle jutul ei ole enam tähtsust. Kas te olete nõus, et elatakse pigem soovunelmates?

See eliidi jutt... ei veena mind üldse ja ma pean seda pigem harimatuseks. Vaadake, [Müncgheni julgeolekukonverentsi paljude esinejate puhul] on tegemist inimestega, kes mõistavad paremini seda, mis maailmas juhtub, kui suur osa teisi, kes on üsna provintslikud ja ei näe väljapoole oma piire. Selline suhtumine võibki olla üks probleeme, et ülejäänud maailma justkui ei eksisteeriks. Aga eksisteerib ja eriti seal, kus himustatakse territooriume või teiste inimeste üle poliitilist võimu.

Kas liberaalsete väärtuste aeg ei ole mööda saamas, vähemalt mõneks ajaks?

Aga mis on liberaalsus? Vabad valimised, põhiõiguste austamine ja õigusriiklus. Me näeme, et Euroopas on mõned riigid, kus sõltumatu kohtuvõimuga tahetakse midagi ära teha. Kuhu see viib? Viib suuremale korruptsioonile ja majanduslikule stagnatsioonile.

Mina selle üle nii suures mures ei ole. Las nad siis näevad, mida nad lõikavad, kui tahavad hakata kohtuvõimu poliitiliselt kontrollima. See toob mõnele inimesele või grupile palju raha, aga see viib ka majanduslikule langusele. Kõikjal, kus sõltumatu kohtuvõim tehakse sõltuvaks, seal toimub kiiresti korrumpeerumine ja majanduslik allakäik.

Me ei ela siis ikkagi väga heal ajal praegu?

Aga millal oleme me paremal ajal elanud kui praegu? Kuni aastani 1991? Ei! Siis oli kümme aastat kibedat ülesehitustööd. Siis tuli majanduslik tõus millenniumi vahetusel. Siis tuli krahh. Ja nüüd oleme sellest uuesti välja roninud. No millal oli parem kui praegu? Lembitu ajal?

Me oleme elanud üle Nõukogude Liidu lagunemise, mis minule isiklikult väga meeldis. Nüüd ma olen, küll mitte väga vana, aga ikkagi on selline hirm, et hakkab lagunema Euroopa Liit.

Ma ei usu. Ma ei muretseks selle pärast. Mõtleme, mis juhtuks, kui tekivad viisa- ja passikontrolli järjekorrad... Kui inimene ei saa enam minna reisima vabalt, kuhu tahab... Kui välismaale õppima minna on võibolla võimalik, aga meeletult keeruline... Kõik need viisataotlused ja tööloa taotlused... Ma usun, et meil saaks olema huvitav eksperiment.

Ma küsin lõpetuseks, kas teid ei tee murelikuks, et USA eesotsas on Donald Trump?

Ma usun, et see teeb muret väga paljudele inimestele, mitte ainult mulle.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: