Kui palju on nüüd lisainfot nende USA väevangerduste kohta?

Selge on see, et suur uudis see ei ole, sest juba aasta tagasi või veidi rohkem ütles president Trump, et USA väehoiak Euroopas väheneb ja need selged plaanid, mulle tundub, on nüüd poliitiliselt tasandilt jõudmas sõjalisele tasandile. Pigem tundub, et see Poola uudis on seotud Saksamaa uudisega, et need ei ole üksteisele lisaks, aga eks iga päev toob lisainfot.

Teisipäeval kohtub ka Eesti kaitseväe juhataja Euroopa vägede ülemjuhatajaga. Saame lisainfot ja kui nädala lõpus külastab Poola kaitseminister Eestit. Siis saame omavahel ka seda arutada, millised on meie edasised sammud ja millist infot ka Washingtonist laekub.

Kas ma saan õigesti aru, et 5000 sõdurit, kes pidid lahkuma Saksamaalt, otsustati nüüd ära saata hoopis Poolast?

See pigem puudutab tervet Euroopat ja see president Trumpi sõnum Saksamaalt 5000 võitleja väljaviimiseks oli reaktsioon kantsler Merzi ühele sõnavõtule. Nüüd on vaja leida see lahendus, et kuidas see 5000 ära teha ja vaadatakse USA poole pealt, Pentagoni poole pealt kindlasti Euroopat tervikuna. Kas see lõplikult nii jääb? Ma tean seda, et Poola valitsus töötab väga intensiivselt mitte ainult Poolas asuvate ameeriklastega, vaid ka Washingtonis asuvate ameeriklastega. Ja poolakad Washingtonis töötavad väga intensiivselt selle nimel, et see otsus ümber vaadata või selgitada lahti, milline siis täpne väeformatsioon saab olema Poolas ja kogu idapiiril.

Kas siis nähti, et selle Poola rotatsiooni tühistamine on igatpidi lihtsam kui nende vägede ärasaatmine Saksamaalt?

Seal tuleb arvestada erinevaid aspekte, sest küllap Pentagonis inimesed suudavad ka kõik arvutada, mis on ühe rotatsiooni kulu, mis on olemasolevate üksuste väljaviimine ja tuleb arvestada, et olemasolevad üksused on nii-öelda pika rotatsiooni peal ehk nad on siin neli-viis aastat koos peredega, kui me räägime Saksamaa näitest. Nüüd varsti on sama ka näiteks Saksamaa brigaadiga Leedus, et tullakse koos peredega, ollakse pikas rotatsioonis.

Kui me räägime sellistest lühikestest rotatsioonidest, mis olid Poolas, mis on olnud Eestis, mis on olnud Lätis, Leedus, Rumeenias, siis need rotatsioonid on sellised üheksakuused, võib-olla seitse kuud, võib-olla üksteist kuud, aga nad on seal ikkagi alla aasta. Selge on see, et kogu selle masinavärgi liigutamine on päris kallis lõbu. Nii et küllap arvutatakse erinevaid viise, kuidas saavutada kiiresti see poliitiline tellimus, et Euroopas väekoosseisu vähendada ja kuidas teha seda nii, et see ka Ameerika enda vägedele vastuvõetav oleks.

Mis seis Eestiga on?

Väga palju infot ei ole. See teadmine on, et Ühendriikide väed Eestis on ja jäävad. Seda ei ole mulle küll keegi öelnud, et mingisugune USA lipu väljatõmbamine Eestist aset leiaks. Meil on väga tihe koostöö. Ka praegu toimuval Kevadtormil on üksused tihedas koostöös. Loomulikult põhifookus on brittidel ja prantslastel, aga ka ameeriklased on osa Eesti riigikaitsest.

Aga me ei saa välistada, et selliseid üllatuslikke otsuseid võib ka meie pihta tulla?

Me oleme siin ajaloos näinud, et ega ühtegi otsust ju välistada saa – ühel hommikul on üks ja teisel hommikul on teine. Meie ülesanne on olla ameeriklastega kontaktis ning seda me oleme. Ka praegu tegelevad inimesed Washingtonis iga päev sellega, et saada maksimaalselt Pentagonist infot.

Aga seda infot väga palju sealt ei ole võimalik kätte saada või siis see info on selline, et ta sünnibki väga viimasel hetkel. Ütleme, et suur järeldus on ikkagi see, et Euroopa peab oma kaitsesse oluliselt rohkem panustama. Erinevad võimed, mis puudutavad satelliitide võimet, mis puudutavad luurevõimet, süvalöögivõimeid, et need tuleb Euroopal endale ise üles ehitada, sest teistmoodi ei ole võimalik.

Kas see lootus on nüüd täielikult kadunud, et midagi ameeriklastelt idatiivale juurde tuleb?

Ei ole, sest ega kuskile ole kadunud Ameerika Ühendriikide Euroopa maavägede ehk EUCOM-i plaan, mille nimi on siis Eastern Flank Deterns Initiative, kus nad vaatavad ka süvalöögivõimet ja mida on mõnda aega siin nii-öelda ehitatud ja planeeritud. Siin loomulikult on osa nii meil endal, meie Euroopa liitlastel kui ameeriklastel, aga milline see täpselt olema saab, seda on tõesti täna natukene vara öelda. Küll ühte ma võin üsna kindlalt öelda, et Ameerika lipp Eestist ei kao.

Mis seis on praegu HIMARS-i moonaga?

HIMARS-i kohta on ka häid uudiseid. Õppemoonaga peaks olema klaar, seda peaks hakkama Ühendriigid meile tarnima. Mis puudutab nüüd põhimoona, siis põhimoona osas oleme kuulnud, et Pentagon on valmis seda üle vaatama, aga täpset sõnumit ei ole, aga näiteks Javelinide puhul enam küsimust ka ei ole ehk küsimus on jäänud püsti veel ainult HIRMAS-i põhimoonas.