Uus detailplaneering võib Snelli tiigile tuua paadid ja vesijalgrattad ({{commentsTotal}})

Tulevikus võib Tallinnas Snelli tiigi ääres asuda kohvik koos talvise uisulaenutuse ning suvise paatide ja vesijalgrataste laenutusega, selgub Nunne tänava, Toompuiestee ja Toompea vahelise ala detailplaneeringust, mis on jõudnud kooskõlastuste etapini.

Detailplaneeringu seletuskiri ütleb, et pargiala on talvel traditsiooniline lumelinna rajamise koht ning tänu künklikule pinnasele ka kelgutajate lemmikkoht. Ajalooliselt oli võimalik ka tiigi jääl uisutada ning nüüd tahab linn seda võimalust paremini ära kasutada.

"Planeeringut koostatakse peaasjalikult selleks, et võimaldada ehitada pargi territooriumile senise amortiseerunud paviljon-kuuri asemele kuni ühekorruseline pargi teenindamiseks vajalik hoone," ütles linnaplaneerimise ameti koordinaator Margit Lokk ERR-ile.

Kõnealune paviljon asub pargi Nunne tänava poolses otsas ja detailplaneeringus on öeldud, et see lammutatakse ning asemele kerkib kuni 160-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hoone ilma maa-aluse korruseta. Ala aktiivsuse suurendamiseks võiks seal laenutada paate, vesirattaid või uiske ning suvehooajal saaks kohvik paigutada laudu ja toole ka väljapoole krundi piire. Sama hoone juurde kavandatakse tiigi kaldale ujuvsilda.

Veel üks planeeringuga kavandatav uuendus on Falgi tee alune tunnel, mis ühendab Toompargi Hirvepargiga, luues vanalinna haljasaladest ühe terviku.

Toompark jääb ka edaspidi avalikuks pargiks, kuid linn soovib parandada kergliiklusteede struktuuri ja rajada kahjustatud nõlvaaladele treppe. Lisaks tahetakse looduslikule nõlvajalamile paigaldada istmed ja määrata asukohad, kus võiks asuda skulptuurid.

R-kiosk ja tualett Nunne tänava ääres jäävad ka tulevikus alles, kuid lisaks on projekteeritud tualetimoodul Falgi tee äärde ning kavandada lubatakse ka pargi teenindamiseks vajalikke väikeehitisi, näiteks veel mõnd tualetimoodulit.

Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt analüüsitakse puu haaval läbi ka pargi kompositsioon ja raidevajadus. Uusi puid on lubatud istutada ainult olemasolevate vananenud puude asemele, kuid Toompea vaate sulgemine uute istutustega on rangelt keelatud. Taimede valikul tuleb eelistada 1930ndatel kasutatud liike, sorte ja vorme ning hekkide istutusmaterjal peaks olema klassikaline ja soliidne. Planeeringu järgi tuleb vältida tänapäevaseid moetaimi.

Balti jaama peahoone vastas olev kividega jaapanipärane istutusala tuleb muinsuskaitse eritingimuste kohaselt likvideerida, sest sinna on plaanis püstitada kuni 1,5 meetri kõrgune skulptuur. See peab olema vaadeldav Balti jaama eest ning samas olema heas proportsioonis ka Toompea suhtes.

"Tegemist peab olema äärmiselt kõrgetasemelise kunstiteosega," näeb detailplaneering ette ning soovitab skulptuur valida välja selleks korraldataval konkursil.

Linnaosakogu soovitas kaaluda pargivärava rajamist

Jaanuaris arutas detailplaneeringu üle Tallinna kesklinna linnaosakogu ja otsustas selle kooskõlastada, kuid tegi ka mõned ettepanekud.

Näiteks tõi linnaosakogu välja, et purskkaevu vastu Toompuiestee poole jäävat ala tuleks tänavamüra eest paremini kaitsta ning selleks võiks kaaluda mingi pinnavormi tekitamist. Atraktiivsuse tõstmiseks vajaks koht aga linnaosakogu hinnangul arhitektoonikat, näiteks niinimetatud pargiväravat.

Samuti toodi välja, et Lindamäelt ja Hirvepargist planeeringualale pääsemiseks võiks olla ka liiklejasõbralikum võimalus kui maa-aluse tunneli kaudu.

Lisaks soovitas linnaosakogu koostada pargipaviljoni püstitamiseks eraldi muinsuskaitselised eritingimused, et saavutada parim arhitektuurne lahendus.

Mis puudutab praeguse jaapanipärase istutusala asendamist võimaliku skulptuuriga, oleks linnaosakogu hinnangul otstarbekas juhinduda sellest, et uus lahendus ja skulptuur rajataks ühekorraga, mitte varem ega eraldiseisvalt.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: