Selle aasta 9. maist ei tohi enam müüa tuuleklaasi- või jääsulatusvedelikke, mille metanoolisisaldus on suurem kui 0,6 massiprotsenti. See tähendab, et tuuleklaasivedelikule kulub tulevikus rohkem raha, kuna etanooli sisaldavad pesuvahendid on kallimad.

Terviseameti meedianõunik Eike Kingsepp ütles ERR-i venekeelsele portaalile, et metanool on klassifitseeritud ohtlikumaks aineks kui etanool.

"Sellest lähtuvalt on ka oht inimese tervisele metanooli puhul suurem. Kuna on teada ka mitmeid väärkasutamise juhtumeid, siis etanooli sisaldava aknapesuvedeliku väärkasutamisel on tagajärjed mõnevõrra leebemad kui metanooli sisaldava aknapesuvedeliku korral," rääkis ta.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse andmetel on viimase kümne aasta jooksul olnud kümme juhtumit, kus on joodud metanooli sisaldavat klaasipesuvahendit. Enamik neist juhtus kogemata ning joodud kogus jäi ühe-kahe lonksu piiresse.

"Samuti on juhtumeid, kus on jäänud ebaselgeks, kas joodud klaasipesuvahend sisaldas muu hulgas ka metanooli või mitte, selliseid juhtumeid on olnud kümne aasta jooksul 14," lisas Kingsepp.

Automaailma arendusjuhi Ants Kokka sõnul on nende Tallinna kauplustes etanoolipõhiseid klaasipesuvedelikke müüdud ka seni umbes neli korda rohkem kui metanoolipõhiseid.

"Meie klienditeenindajad soovitavad etanoolipõhist kui tervisele ohutut toodet. Ilmselt ei ole meie Tallinna kaupluste kliendid ka nii hinnatundlikud," tõdes ta.

Samas müüb ettevõte Kokka sõnul suure osa klaasipesuvedelikest äriklientidele, kelleks on tanklad, ehituspoed, supermarketid, autokaupade kauplused, remonditöökojad ja autoesindused ning kogumüügis on vahekord sootuks vastupidine: viimase hooaja metanooli baasil klaasipesuvedeliku müük on olnud lausa kuus korda suurem.

Metanooliga tuuleklaasivedelike keelamine on tingitud kõigile kemikaalitootjatele, -importijatele, -turustajatele ja -kasutajatele kehtiva REACH-määruse muudatusest.