Rasmus Kattai: kiire hinnakasvu taga on olnud poliitilised valikud ja suurenev jõukus
Alkohol ja energia vedasid Eesti hinnatõusu paaril aastal kaugele ette Euroopa keskmisest. Kõige fundamentaalsem ja kestvam hinnatõusu vahe põhjus on aga tööjõu kallinemine, kirjutab Rasmus Kattai.
Eesti hinnakasv oli mullu 3,4 protsenti*, mis oli euroalal kiireim ja Euroopa Liidus Rumeenia järel teine. 2017. aastal jagasime euroalal 3,7 protsendiga esikohta Leeduga. Euroala keskmine hinnakasv oli samal ajal vahemikus 1,5–1,7 protsenti.
Seega on viimasel paaril aastal hinnad Eestis kasvanud umbes kaks korda kiiremini kui ülejäänud euroalal keskmiselt. Miks?
Põhjused võib laias laastus kokku võtta nii: riigisiseselt on esikohal maksutõusud ja kallinev tööjõud, välisteguritest energia hinna heitlikkus.
Alkohoolsete jookide hinnad kasvasid kahe eelmise aastaga Eestis kokku pea 20 protsenti, euroalal aga üksnes 3. Tervelt kolmandik Eesti ja muu euroala hinnakasvu erinevusest langes eelmisel aastal alkoholiaktsiisi tõusu arvele. Peale selle on alkohoolsete jookide hinda tõstnud ka jaemüüjate juurdehindlus.
Praegu on see kaubagrupp üks Euroopa kallimaid. Viimased võrdlusandmed pärinevad aastast 2017, kui alkohol oli Eestis 12 protsenti kallim kui nn vanas Euroopas ehk viieteistkümnes riigis, mis Euroopa Liiduga esimesena liitusid. Eelmise aasta hinnamuutusi arvestades ületame nüüdseks Euroopa keskmist hinnataset ilmselt juba ligi 20 protsenti.
Teine põhitegur, mille arvele langeb samuti umbes kolmandik eelmise aasta hinnakasvu erinevusest, on olnud energia kiirem hinnatõus Eestis võrreldes ülejäänud euroalaga. Kuigi nafta maailmaturuhinna kõikumine kandub Euroopa riikides kütuse tanklahinda üsna sarnaselt, avaldab see Eesti tarbijahinna koondnumbrile suuremat mõju, sest siinse tarbija kogukuludest moodustab energia suhteliselt suurema osa. Eestis on nafta maailmaturu hinna kallinemisele lisandunud veel ka kütuseaktsiisi tõus.
Möödunud aastal andis naftapõhistest energiakandjatest veelgi suurema löögi tarbijate rahakotile hoopis elektrienergia kallinemine. Valdavalt Põhjamaade hüdroenergia kallinemisest tingitud elektri börsihinna tõus mõjutas otseselt Eesti kodutarbija elektriarveid.
Tööstuskaupade hinnad on Euroopa riikides kasvanud küllaltki ühtlases tempos, sest üldiselt kaubeldakse kõikides riikides enam-vähem samade toodetega. Sel põhjusel jääb ka Eestis müüdavate tööstuskaupade hind Euroopa keskmise lähedale. Mõnd kaupa aga on Eestist osta juba suhteliselt kallis, näiteks jalanõude ja riiete hinnad ületasid 2017. aastal Euroopa keskmist 12–15 protsenti.
Internetikaubanduse ulatuslikuma leviku ja konkurentsi tihenemise tõttu võib siiski arvata, et üldiselt võttes ei hakka tööstuskaupade hinnakasv teisi riike edestama. Arvatavasti suurendab konkurentsi ka möödunud aasta lõpus e-poodidele kehtestatud geoblokeeringu keeld.
Kõige fundamentaalsem ja kestvam põhjus, miks Eesti hinnakasv on ületanud euroala keskmist hinnakasvu ja miks see jääb nii ka eelolevatel aastatel, on tööjõu kallinemine. Kõige enam kajastub tööjõukulude kasv teenuste hinnas. Siin on vanale Euroopale järelejõudmise ruumi veel küllaga ― 2017. aastal olid Eestis pakutavad teenused keskmiselt 45 protsenti odavamad. See vastab enam-vähem ka palgavahele.
Kui soovime, et Eesti palgad jõuaksid rikkamatele riikidele järele, tõusevad ühes sellega paratamatult ka teenuste hinnad. Kui maksutõusud ja energiahinna kõikumine võivad Eesti inflatsiooni euroala keskmisest kõrgemale tõsta mõnel üksikul aastal, siis tööjõu kallinemine mõjutab Eesti hinnatõusu pidevalt ja hoiab seda euroala kiiremate hulgas senikaua, kui Eesti majandus on jõukamatele riikidele järele rühkimas. •
* Vaadeldud on ühtlustatud tarbijahinnaindeksi muutust.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli