Kaubad olid 2017. aasta detsembriga võrreldes 2,1 protsenti ja teenused 5,9 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta detsembriga võrreldes tõusnud 6,6 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 2,6 protsenti, teatas statistikaamet.

2017. aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahindu enim eluase, mis andis kogutõusust ligi 40 protsenti. 2017. aasta detsembriga võrreldes on kodudesse jõudnud elekter kallinenud 18,4 protsenti, tahkekütused 20,7 protsenti, soojusenergia 5,8 protsenti ja gaas 8,8 protsenti.

"Kogu energia on kallimaks läinud globaalselt. On läinud nafta kallimaks, on läinud gaas kallimaks, on läinud näiteks kivisüsi kallimaks," loetles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

"Põhjamaades, kus on palju hüdroenergiat, oli lihtsalt kuiv suvi ja potentsiaalset hüdroenergiat on vähe, see mõjutab ka meie elektrihindasid. Ja kolmas põhjus, mis tuleneb meie seadusandlusest, on Euroopa püüd puhtama elektri poole," loetles Sutter elektrihinna kallinemise põhjuseid.

Möödunud aasta tõi kaasa saastekvootide viiekordse hinnatõusu, mis moodustab elektri omahinnast juba üle poole ning kandub üle ka elektri lõpphinda.

Soojusenergia hinnad erinesid piirkonniti, keskmiselt kasvasid kulud küttele viis protsenti.

"Piirkonnad, mis on üle läinud puiduhakkele, seal mängis suurt rolli kindlasti puiduhakke hinnatõus; tahkete kütuste hinnatõus oli eelmine aasta statistikaameti andmetel üle 20 protsendi. Samamoodi on Tallinnas suur osa veel gaasil – gaas kahel eelneval aastal on tõusnud kokku üle 60 protsendi ja kui sinna lisada juurde veel üle 50-protsendiline gaasiaktsiisi tõus pluss 16-protsendiline võrgutasude tõus gaasi puhul. Ei saa mainimata jätta, et 25 protsenti tõuseb maagaasi aktsiis ka sellel aastal," loetles AS-i Utilitas Eesti juhatuse esimees Andres Veske toasooja kallinemise põhjuseid.

Samuti mõjutas nende hinnakomponente CO₂ hinnatõus.

Tänavu kevadel käivitab Utilitas Tallinnas uue koostootmisjaama, mis peaks keskküttel pealinlaste küttekulusid vähendama, ent üldiselt jätkavad kodukulud, eeskätt elekter, kasvamist ka tänavu.

"Talve kohta ei ole midagi head öelda. Elekter on kallis, ei paista, et midagi odavamaks läheb. Ta võib mõnevõrra odavamaks minna aasta teises pooles, aga ei pruugi," tõdes Sutter.

Kütused andsid hinnatõusust suure osa

Toit ja mittealkohoolsed joogid ning alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kogutõusust kumbki üheksandiku. Võrreldes 2017. aasta detsembriga oli bensiin 1,8 protsenti ja diislikütus 5,4 protsenti kallim.

Toidukaupadest on 2017. aasta detsembriga võrreldes enim kallinenud värske köögivili (27 protsenti), kaasaostetav valmistoit (12 protsenti) ja kartul (12 protsenti). Odavnenud on suhkur (24 protsenti), või (13 protsenti) ja värske kala (12 protsenti).

Novembriga võrreldes oli detsembris tarbijahindade põhiliseks mõjutajaks transport. Bensiin odavnes kuuga 6,6 protsenti ja diislikütus 4,3 protsenti, detsembriks ostetud lennukipiletid olid aga 15 protsenti kallimad kui novembriks ostetud.

Eesti Pank: 2018. aastal oli hinnakasv Eestis euroala kiireim

Euroala keskmisega võrreldes kasvasid Eestis hinnad kaks korda kiiremini. Nii Eestis kui ka euroalal tervikuna oli hinnakasvu taga peamiselt toornafta kallinemine: nafta barrelihind maailmaturul tõusis aasta alguse 69 dollarilt oktoobriks üle 80 dollari. Eestis hoogustasid hinnakasvu eelmise aasta alguses jõustunud aktsiisitõusud, aga ka kiire palgakasv. 

Lisaks mootorikütustele kallinesid eelmisel aastal järk-järgult ka teised energiahinnad: elekter, tahked kütused ja soojusenergia. Inflatsioonisurvet leevendasid samas mõnevõrra toiduained, mille hinnakasv kogu aasta vältel aeglustus.

Detsembri tarbijahindade 0,3 protsendise languse taga oli peamiselt mootorikütuste odavnemine, kuid ka tööstuskaupade hooajaline allahindlus. Riiete ja jalatsite sooduspakkumisi tehti tänavu rohkem kui eelmisel aastal. Teenuste hinnad kasvavad aga peamiselt vaba aja teenuste kallinemise tõttu.

2019. aastal inflatsioon eeldatavalt aeglustub, seda juba ainuüksi väiksemate aktsiisitõusude tõttu. Eesti Pank prognoosib, et hinnakasv jääb tänavu alla kolme protsendi, eeldusel, et toormehindades ei toimu väga suuri muutusi. Praegu lepitakse toormeturul tulevasi nafta ostu-müügitehinguid kokku umbes 60 dollari juures barrelist, ent nagu varemgi võib tegelik hind sellest erinevaks kujuneda.

"Eestis on üheks kõige olulisemaks hinnakasvu kujundajaks palgakulude tõus. Praegu valitseb üsnagi tuntav tööjõupuudus, mis tähendab, et seni nähtud kiire palgakulude kasv jätkub. Kui inimeste sissetulekud kasvavad sel aastal keskmiselt kuue protsendi jagu, siis enam-vähem samas tempos võib oodata ka üüride hinnatõusu," kommenteeris Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.