Viimasel kümnel aastal on politsei kontrollinud keskmiselt 700 000 autojuhti aastas. Igal aastal on neist umbes 8000 sellised juhid, kes on tarbinud alkoholi või kellel on tuvastatud joove.

Sel aastal on purjus juhtide osalusel juhtunud 93 õnnetust, mis on kümne avarii võrra rohkem kui eelmisel aastal. Inimkannatanutega õnnetusi, milles purjus juht on olnud osaline, on selle aasta paari kuuga juhtunud 13 ning vigastada on neis saanud 15 inimest. Siinkohal lisas politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe, et kuna suur osa menetlustest veel käib, pole võimalik öelda, mitme õnnetuseni 13-st viis just alkoholi tarvitanud juhi käitumine. Samas tõi Tikerpe välja, et selle aasta kahe ja poole kuuga on politsei roolist kõrvaldanud veidi üle 1200 juhi, kes on olnud siis kas joobes või alkoholi tarvitanud. Võrreldes eelmise aastaga on arv nelja juhi võrra suurenenud.

"Ehk me ei saa öelda, et need aastad erineksid. Ja kui me vaatame nagu aastaid tervikuna, siis aastast 2009 kuni ütleme siis 2018, need on tervikaastad, saame me rääkida siis alkoholi tarvitanud sõidukijuhtide sellisest ühtsest numbrist ja see on selline 6000-8000 sõidukijuhti, keda politsei siis kõrvaldab roolist," rääkis Tikerpe.

Põhjanaabrite näitel on siin oma roll ka alkoholi kättesaadavusel. Kui Soomes 2004. aastal langetati alkoholiaktsiisi, kasvas järsult kuritööde hulk. Tikerpe sõnul on siiski keeruline öelda, kuidas näiteks praeguse alkoholiaktsiisi määra langetamine mõjutaks Eestis liikluses toimuvat.

"Kui me vaatame kasvõi teistpidi, siis, kui seda alkoholiaktsiisi tõsteti, siis alkoholiaktsiisi tõstmine ei parandanud oluliselt olukorda liikluses. Selles mõttes, et nende joobes roolikeerajate arv on nagu ma ka ütlesin, jäänud kahjuks stabiilseks, et ei ole siukest paremuse poole minekut olnud."

Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann ütles aga, et praeguse alkoholiaktsiisi langetamine tooks rohkem kahju kui kasu. Beekmann tõi näite, et kui soomlased rohkem kui kümme aastat tagasi langetasid oma alkoholi aktsiisi 33 protsenti, siis selle tulemus oli läbinisti negatiivne.

"Aastaga põhimõtteliselt tõusis tarbimine 10 protsenti. Näiteks siin alkoholi põhjustatud maksakahjustused tõusid 46 protsenti järgneva kahe aasta jooksul jne."

Beekmann ütles, et alkoholikultuuri muutumine pole tegelikult üldse keeruline ja kallis. Lihtsalt tuleks võimaldada paremat juurdepääsu ennetamisele ja ravile. Samuti võiks Beekmanni sõnul kaaluda Šotimaa eeskujul ka Eestis alkoholiühiku miinimumhinna kehtestamist.

"Meede, mis on suunatud kõige odavama alkoholi suunas. See määrab selle miinimumhinna, millest odavamalt alkoholiühikut ei tohi müüa ja mis päris märkimisväärselt ikkagi mõjutab seda, kuidas näiteks teatud võib-olla supermarketid mingisuguste kampaaniate raames mõnikord mingisuguseid jooke müüvad ka allapoole omahinna. See siis võtaks selle võimaluse ära ja mis praktiliselt üldse ei mõjuta näiteks siis kallimaid tooteid, mida siis loogiliselt võttes ka tarbitakse mõõdukamalt."