Kaubad olid 2018. aasta jaanuariga võrreldes 1,5 protsenti ja teenused 4,9 protsenti kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes tõusnud neli protsenti ja vabalt kujunevad hinnad 2,3 protsenti, teatas statistikaamet.

2018. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim eluase, mis andis kogutõusust ligi poole. Sellest omakorda poole andsid 18,1 protsenti kallinenud kodudesse jõudnud elekter ja kuuendiku 19,8 protsenti kallinenud tahkekütused.

Mootorikütused olid tänavu odavamad kui möödunud aasta jaanuaris. Bensiin oli 5,4 protsenti ja diislikütus 3,5 protsenti odavam kui mullu.

Aastataguse ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud värske köögivili - 27 protsenti, kartul - 25 protsenti ja kaasaostetav valmistoit - 14 protsenti ning odavnenud suhkur - 20 protsenti, värske puuvili - 11 protsenti ja munad samuti - 11 protsenti.

Detsembris oli tarbijahindade aastakasv 3,4 protsenti, seega hinnatõus jaanuaris veidi aeglustus.

Analüütik: Eesti on muutumas kalliks elukkeskonnaks

Luminori peaökonomist Tõnu Palm rääkis ERR-ile, et suures plaanis on Eesti täitnud hinnakasvu kaheprotsendist eesmärki, mis on enam kui küll. Ta lisas, et kaks viimast aastat on hinnakasv olnud 3 - 4 protsenti.

"Ootuspäraselt alates oktoobrist energiahindade panus hakanud mõjutama nii euroala, sealhulgas Eesti hinnakasvu. Lõviosa hinnatõusust eluasemekuludest. Siin kahtlemata elekter ja tahke kütus suurim mõjutaja viimasel kahel kuul," lausus Palm.

Samuti on Palmi sõnul näha, et teenuste hinnad on Eestis kõrged, kõrgemad kui euroala keskmised. "Kui euroalal oli kasv keskmiselt 1,6 protsenti, siis meil neli protsenti See viitab sellele, et meil on kõrgem majanduskasv, kuid konkurents siseturul on väiksem," selgitas Palm.

Kokkuvõtlikult on tema sõnul kasvanud kulutused eluasemele, haridusele ja lasteasutustele, alkoholile ja tubakale ning kallimaks on läinud söömine väljaspool kodu. "Oleme muutumas kallimaks elukeskkonnaks."

Tõnu Palm ütles, et hinnakasv mõjutab turismi, piirab reaalset ostujõudu ja mõjutab konkurentsivõimet. "Mida rohkem konkurentsi, seda parem."