"Ja kui te ikka ütlete, et me raiskame väärtuslikku kooliaega, siis lubage mul teile meelde tuletada, et meie poliitilised liidrid on raisanud kümnendeid eitamisele ja tegevusetusele. Kuna meie aeg on otsa saamas, oleme me otsustanud asuda tegutsema. Me oleme alustanud teie korralageduse koristamisega ja me ei peatu enne, kui see on tehtud," skandeeris keskkonnaaktivist Greta Thunberg meeleavaldajate ees.

Prantsusmaa poliitika viimaste kuude põhitegijad on olnud niinimetatud kollased vestid. Mootorikütuste aktsiisitõusust ja toimetulekuraskustest lahvatanud spontaanne mäss on tänaseks muutunud üleüldiseks protestiliikumiseks ja kaotanud samas osa oma võlust ning populaarsusest vägivalla ja provokaatorite tõttu.

Üheks kollaste vestide kõneisikuks tõusnud advokaat Francois Boulo rääkis mõttekoja CEPS konverentsil Brüsselis, et ei usu Euroopa Parlamendi valimistesse, aga kampaaniaaeg võimaldab ideede võitlust. Tema Euroopa visioon on selline.

"Väga lihtsalt öeldes tänane Euroopa Liit ei toimi. Me oleme teinud pankade, aktsionäride ja rahvusvaheliste korporatsioonide Euroopa. Meie tahame aga luua inimeste Euroopa. Ma usun, et meie, prantslased, oleme nagu kõik teised eurooplased, me soovime inimeste Euroopat. Me soovime Euroopat, mis kaitseks inimest, kus kõik leiaksid töö ja saaksid elada väärikalt. Euroopa, mis oleks rajatud jagamisele, vendlusele, armastusele ja lõpuks õnnele. See on abstraktne, aga konkreetsemalt tuleks muuta Euroopa Liidu aluslepingut, mis praegu sätestab majanduspoliitika ja see on liberalistlik või neoliberalistlik. Selle raames ei saa rikkust ümber jagada ega ellu viia ökoloogilist muutust. Vaja on muutust," rääkis Boulo.

Protestivaim Euroopas elab ja igaüks saab tänapäeval edukalt poliitikat teha nappide vahenditega ja kiiresti ning see on hea. Hea ei ole aga samavõrra kiirete ja lihtsate lahenduste ootus, olgu inimeste rahulolematuse ja mure põhjuseks siis kliimamuutused, majanduslikud raskused või immigratsioon. Populistid on oma võimalusi kasutanud ja süüdi jääb kõiges sageli Brüssel.

Hiljuti üllatas Brüsselit Ungari valitsuse poliitkampaania Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri vastu. Itaalia värske võimuliit püüab samuti vastanduda igal võimalusel Brüsselile ja ka Prantsusmaa Euroopa-meelsele presidendile. Veelgi kergem on Euroopa Liidu suunas rusikat viibutada opositsioonis olles.

London School of Economics and Political Science ülikooli professor Simon Hix ütles, et see, mida me nägime viimastel Euroopa Parlamendi valimistel, oli see, et valijad kasutasid neid valimisi, et protestida valitsusparteide ja peavooluparteide vastu ning hääletada radikaalsemate ja eelkõige euroskeptiliste parteide poolt.

"Kui sellele lisada meeleolu Euroopas, mis väljendub nii vasakpoolsete kui ja parempoolsete populistlike parteide toetuse kasvus, siis need kaks asja käivad kokku. Meie ootus on, et lõpuks kuulub umbes 40 protsenti kohtadest parlamendis vasakpoolsetele ja parempoolsetele populistidele ning märkimisväärselt väheneb peavooluparteide kohtade hulk, eriti puudutab see peavoolu sotsiaaldemokraate," lausus Hix.

Kantar Public uuringufirma Brüsseli büroo direktor Nicolas Becuwe märkis, et isegi kui peamised poliitilised grupid - Euroopa Rahvapartei ja sotsiaaldemokraadid, kaotavad kohti, siis jäävad nad prognooside kohaselt suurimateks gruppideks.

"Parlament muutub väiksemaks ja nad kaotavad palju kohti, aga proportsioonidest rääkides peavad nad siiski vastu. Peamine euroskeptiline grupp - Rahvuslik Liit saab rohkem kohti seoses Itaalia Liiga tõusuga, samuti on tõusuteel AfD Saksamaal, aga praegused prognoosid ütlevad, et tõus on piiratud. Aga see muudab Euroopa poliitikat, sest enamuse toetuse leidmine läheb traditsioonilistele peavooluparteidele keerulisemaks," ütles Becuwe.

Uus parlamendikoosseis tõmbab seega suure tõenäosusega pidurit Euroopa tihedamale integratsioonile ja mitmetele kesksetele teemadele.

"See tähendab, et Euroopa peab hakkama senisest veel enam kompromisse tegema ja euroskeptikute surve tugevneb, sest nad saavad institutsioonides tugevamad positsioonid ja nad hakkavad mõjutama seda, kuidas Euroopa toimib," ütles Becuwe veel.

Simon Hix lausus, et ilmselgelt muudab see poliitika tegemise pärast valimisi palju keerulisemaks, sest parlamendis on suur grupp, kes on vastu sügavamale Euroopa integratsioonile, ühisele migratsioonipoliitikale, ühisele majanduspoliitikale ja ühisele kaitsepoliitikale. "Need on suurimad teemad Euroopa Liidu agendas ja nende läbiminek parlamendis läheb palju raskemaks sellise suure populistide esindatuse juures," selgitas Hix.