Küsimusele, kuidas ta hääletaks Euroopa Liidu kuulumise üle, vastas 74 protsenti, et oleks liikmestaatuse poolt, 16 protsenti hääletaks vastu ja kümme protsenti ei omanud seisukohta, selgus Euroopa Parlamendi saadiku Marina Kaljuranna tellimusel Turu-uuringute AS-i läbiviidud küsitlusest.

Euroopa Liitu astumise eel 2003. aastal korraldatud referendumil toetas EL-iga liitumist 66,8 protsenti osalenutest.

Eesti rahvusest kodanikest pooldas oktoobri alguses toimunud küsitluse ajal EL-i kuulumist 78 ja vastu oli 14 protsenti vastanutest, muust rahvusest kodanikest pooldas 58 ja vastu oli 24 protsenti vastanutest.

Kõige kõrgem oli toetus Euroopa Liitu kuulumisele suurima sissetulekuga vastajaterühmas. Neist, kelle kuusissetulek oli üle 1001 euro, pooldas EL-i 87 protsenti ja vastu oli üheksa protsenti. Kuni 300-euroise kuusissetulekuga inimestest pooldas Euroopa Liitu kuulumist 51 protsenti ja vastu oli 37 protsenti küsitletutest.

Kõrgharidusega vastanutest toetas EL-i kuulumist 83 protsenti, keskharidusega vastanutest 72 ning alg- või põhiharidusega vastanutest 62 protsenti.

Erakondliku eelistuse põhjal oli suurim toetus Euroopa Liitu kuulumisele sotsiaaldemokraatide poolt hääletajate hulgas - 94 protsenti. Reformierakonna pooldajatest toetab EL-i kuulumist 92 protsenti, Isamaa valijatest 87, Eesti 200 toetajatest 83, Keskerakonna pooldajatest 74 ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) valijatest 54 protsenti. EKRE valijatest hääletataks täna Euroopa Liitu kuulumise üle toimuval referendumil 35 protsenti selle vastu, suuruselt järgmine vastuolijate osakaal on Keskerakonnal 18 protsenti ja kolmandana Eesti 200 pooldajad 15 protsendiga. Teistel erakondadel jääb EL-i liikmesuse vastaste arv alla kuue protsendi.

"Absoluutselt kõikide erakondade toetajad toetavad kuulumist EL-i. See polegi nii väike asi kui vaadata äärmuserakondade viimase aja poliitikat, nende läbi viidud infosõda ja valesid - siis see on uskumatult hea tulemus. See on väga positiivne," kommenteeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Kaljurand uuringu tutvustamisel.

"Eesti inimesed on Euroopa-meelsemad kui meie valitsus," ütles Kaljurand viidates rahandusminister Martin Helme soolole EL-i rahandusministrite nõukogus, valitsuse käitumisele kliimaküsimustes ning välisministeeriumi erisuhete sõlmimisele Ungari ja Poolaga.

Küsimusele, milliseks hindavad vastajad Euroopa Liidu tulevikku, leidis 43 protsenti, et see jääb selliseks nagu praegu, 20 protsenti pidas tõenäoliseks, et nõrgeneb erimeelsuste tõttu, 15 protsenti uskus, et muutub töövõimelisemaks ning 22 protsenti ei osanud midagi arvata.

EL-i pooldajatest uskus senise kursi jätkumist 47 protsenti, EL-i vastastest arvas 43 protsenti, et Euroopa Liit nõrgeneb ja 35 protsenti, et jääb samasuguseks. Euroopa Liidu jätkumist samasugusena usub pisut üle poole sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna valijatest, nõrgenemist usub 42 protsenti EKRE valijatest.

Küsimusele, milliste riikidega peaks Eesti hoidma lähimaid suhteid, leidis 76 protsenti, et Põhjamaadega, 67 protsenti nimetas Balti riike, 32 protsenti kõiki EL-i riike, 29 protsenti Saksamaad, 16 protsenti Visegradi riike, kuus protsenti Beneluxi riike ja sama palju ka Prantsusmaad, kaks protsenti Vahemeremaid.

Kaljurand tõi välja Poola ja Ungari väikese toetuse hoolimata sellest, et EKRE ministrid on paljudes küsimustes seadnud need riigid eeskujuks.

"Mul on hea meel, et Eesti inimesed hindavad olukorda adekvaatselt ja saavad aru, et Eesti jäämine samasse gruppi koos Ungari ja Poolaga ei ole meile kasulik," rõhutas ta ja viitas, et uue pikaajalise eelarve (MFF) kokku leppimisel võidakse hakata õigusriigi teemadel kriitika alla sattunud riike nagu seda Ungari ja Poola on, toetusrahade kokku leppimisel karistama.

Küsimusele, milliseid tulemusi on andnud Eestile 15 aastat kuulumist Euroopa Liitu, sai kõrgeimad hinnangud õppimisvõimalused, majanduse areng ja Eesti julgeoleku valdkonnad. Madalaimalt, kuid siiski positiivselt, hinnati EL-i kuulumise mõju Eesti põllumajandusele, eesti keelele ja kultuurile, rahvustevahelistele suhetele ja rahvuslikule ühtsustundele.

Kaljuranna sõnul ei ole madalamalt hinnatud teemad valdavalt Euroopa Liidu pädevuses, samas kui kõrgemalt hinnatud valdkondades on EL-i mõju suurem. "Eesti kultuuri ja keele edendamine ei ole Euroopa Liidu pädevus, siin peame ise panustama," märkis ta.

Turu-uuringute AS viis uuringu läbi ajavahemikus 3. kuni 13. oktoobrini omnibussküsitluse raames. Selles kasutati kombineeritud metoodikat: 50 protsenti küsitlusest viidi läbi näost-näkku intervjuuna vastajate kodudes, 50 protsenti aga interneti teel. Kokku küsitleti 1039 respondenti, neist 521 näost-näkku intervjuudena ja 518 veebis. Valimisealisi kodanikke oli küsitletute seas 883.