Koolinoored protestivad reedel kliimaprobleemide vastu ({{commentsTotal}})

{{1552573680000 | amCalendar}}
Koolinoorte kliimaprotestid said alguse Rootsi tüdruku Greta Thunbergi aktsioonist.
Koolinoorte kliimaprotestid said alguse Rootsi tüdruku Greta Thunbergi aktsioonist. Autor/allikas: Ilze Filks/Reuters/Scanpix

Reedel jõuab Eestisse koolinoorte kliimaprotest, mille raames kutsutakse õpilasi koolitundidest meelt avaldama. Tartu koolijuhtide seas leiab sellele nii kiidusõnu kui ka omajagu skepsist.

Homseks kutsutakse Tallinna ja Tartu koolinoori tundide asemel tänavale, et juhtida avalikkuse tähelepanu kliimaprobleemidele. Tartu koolijuhtide seas leiab aktsioon nii kiitust kui ka muremõtteid.

Eelmise aasta augustis läks 15-aastane Greta Thunberg Rootsi parlamendihoone ette, käes tagasihoidlik silt "Koolistreik kliima eest". Tänavu jaanuaris kõneles ta sellest Davosi majandusfoorumil.

"Täiskasvanud ütlevad, et nad võlgnevad noortele lootuse. Aga ma ei taha teie lootust. Ma tahan, et te oleks paanikas. Ma tahan, et te tunneks hirmu, mida mina tunnen iga päev. Ma tahan, et te tegutseksite, nagu oleks kriis. Et te tegutseksite, nagu teie maja põleks. Sest see põleb," rääkis Thunberg.

Greta Thunbergi ümber koondunud koolinoorte protestiliikumine on levinud üle läänemaailma ja selle kohta on pidanud sõna võtma mitu maailma riigijuhti Theresa Mayst Angela Merkelini.

Reedel kell 10 jõuab see liikumine ka Eestisse. Aktsiooni Tartu-poolne korraldaja Henri Holstmeier nõustus, et samme kliimaprobleemide lahendamiseks juba astutakse. Aga sellest on vähe.

"Me ei näe, et need oleks piisavalt drastilised, et tulevat katastroofi ära hoida. Teadlased on ühel meelel, et meil on reaalselt 12 aastat aega, et võtta radikaalseid samme ette enne, kui me jõuame murdepunktini, kust meil ei pruugi tagasiteed olla," rääkis Holstmeier.

Ta loodab, et reedel tuleb Tallinnas ja Tartus tänavale kokku kuni 1000 noort. Paljud neist kooliõpilastest jätavad sel juhul vähemalt mõne tunni vahele.

Tartu koolijuhid hindavad ettevõtmist erinevalt. Mart Reiniku kooli direktor Enn Ööpik ütles, et kui õpilased tõesti asja pärast välja lähevad, mitte lihtsalt koolist poppi ei tee, siis tema ettevõtmist toetab.

"Ma arvan, et kui õpilased on enda jaoks sellise probleemi teadvustanud - meie tarbimine, prügimaailm ja ka kliimamuutus -, siis ma arvan, et selline ühe- või kahekordne meeleavaldus, teadvustamine endale ja teistele, on iseenesest tore," rääkis ta.

Samas lisas Ööpik, et reaalset abi oleks just sellest, kui noored ise oma tarbimisharjumusi muudaks. Henri Holmstmeier ütles seepeale, et lisaks poliitikutele püüavadki nad juhendada ka noori ennast.

Raatuse kooli direktor Toomas Kink aga usub, et probleemide teadvustamise mõttes meenutab koolipingist protestima minek lahtisest uksest sissemurdmist.

"Meie üks läbiv teema kogu õppekavas ongi keskkonnasäästlik eluviis. Selline ühekordne aktsioon ei ole kõige parem viis asjade teadvustamiseks ja kordasaamiseks. See on pikk, järjepidev protsess, kus inimene õpib aru saama, kus ta elab, miks ta elab, kes ta on, kuidas temast sõltub midagi," selgitas Kink.

Siiski õpilasi keelama kool ei hakka ning põhjuseta puudumist reedesed protestileminejad kirja ei saa.

"Kui inimene tahab minna ja ta on õige asja eest väljas, siis me ei pane sellele kätt ette ja me ei karista selle eest, et lapsed lähevad. Aga samal ajal me leiame, et pigem teeme ise tööd, me ei lükka ka, et minge nüüd," ütles Kink.

Veeriku kooli direktor Ruth Ahven on aga kõige resoluutsem. Tema ütles, et koolis on puudumiste kohta kindel kord ning sellest kõrvale kalduda ei tohi. Kes tahab koolist puududa, toogu kõigepealt lapsevanema tõend.

"Ma ei pea õigeks, et igasugustesse streikidesse kaasatakse põhikooliõpilasi, sest põhikooliõpilased alles õpivad iseennast tundma ja nendega manipuleerimist ei pea ma päris õigeks," lisas Ahven.

"Kes see manipuleerib siis? Reaalsuses ju noored ise korraldavad seda. Enda jaoks. Kõigi jaoks," vastas Holstmeier kriitikale.

Norra parlamendi hinnangul võiks Thunbergile anda Nobeli preemia

Rootsi koolitüdrukust kliimaaktivist, kelle üleskutse on kannustanud ülemaailmseid kliimaproteste, peaks sama selle aasta Nobeli rahupreemia, leidsid Norra parlamendisaadikud neljapäeval.

"Tegime ettepaneku (anda preemia) Greta Thunbergile, sest kui me ei tee midagi kliimamuutuse peatamiseks toob see kaasa sõdu, konflikte ja pagulasi," ütles Norra sotsialistist rahvasaadik Andre Ovstegard.

"Greta Thunberg alustas massiliikumist, mida mina näen suure panusena rahusse," ütles ta.

Kuus kuud tagasi avaldas toona tundmatu 15-aastane Thunberg Rootsi parlamendi ees meelt plakatiga, millel seisis "Koolistreik kliima nimel". Alates sellest on tema aktsioon kogunud populaarsust üle maailma.

Reedel avaldavad tuhanded koolilapsed ja tudengid enam kui sajas riigis meelt, et ärgitada poliitikuid kliimamuutuse peatamiseks enamat tegema.

Meeleavaldus korraldatakse ka Tallinnas Toompea lossi ees.

"See on alles algus," säutsus nüüd 16-aastane Thunberg hiljuti Twitteris. "Ma arvan, et muutus on silmapiiril ja rahvas astub oma tuleviku eest välja."

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: