7.-20. veebruarini läbiviidud 1000 vastajaga omnibussküsitluses lubas Keskerakonna kandidaati europarlamenti valida 28 protsenti vastanutest, mida on nelja protsendipunkti võrra vähem kui jaanuaris. Sama palju ehk 28 protsenti oli veebruaris ka neid, kes lubasid eelistada Reformierakonda (jaanuaris 26 protsenti).

Numbrid näitavad, et mõlemad parteid saavad praeguse seisuga arvestada kindlalt kahe mandaadiga.

Kolmandal kohal oli EKRE, keda toetab europarlamendi valimistel 15 protsenti (jaanuaris 13), mis lubab arvestada kindlalt ühe mandaadiga.

Järgnevad üsna võrdse toetusega Sotsiaaldemokraatlik erakond, Isamaa (mõlemad seitse protsenti) ja Eesti 200 (kuus protsenti).

Nimed võivad toetusnumbreid oluliselt muuta

Oluline on märkida, et küsitlustulemused peegeldavad erakondade brändide populaarsust ning kui lisanduvad ametlikud kandidaadid, võivad toetusnumbrid oluliselt muutuda (riigikogu valimiste küsitluses tõstsid nimed märgatavalt sotside ja Isamaa toetust).

Praegu on oma kandidaadid Euroopa parlamendi valimistel avalikustanud vaid Reformierakond, teised parteid teevad seda pärast riigikogu valimisi. Reformierakonna nimekirja veavad Andrus Ansip, Taavi Rõivas ja Urmas Paet.

Keskerakonna puhul on küsimus, kes saavad olema teised kandidaadid nende arvatava esinumbri Yana Toomi kõrval ehk kas erakond suudab välja pakkuda sama tugeva nimekirja kui Reformierakond.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski on usutluses ERR-ile öelnud, et tema näeks oma erakonna esinumbrina Marina Kaljuranda. Ilmselt kandideerib sotside ridades ka parteitu Indrek Tarand.

EKRE esimees Mart Helme on ERR-ile öelnud, et erakond on Europarlamendi valimiste nimekirja arutanud, kuid otsus tehakse riigikogu valimiste järel. Kui EKRE jääb riigikogu valimiste järel opositsiooni, on tõenäoline, et europarlamendi nimekirja veab kas Mart või Martin Helme.

Isamaa puhul andis nende kauaaegne esinumber Europarlamendi valimistel Tunne Kelam teada, et on valmis uuesti kandideerima, kui partei seda tahab. Samas on ERR-ile vihjatud, et esinumbri kohta Kelam vaevalt enam saab ning pigem nähakse sellena kaitseminister Jüri Luike.

Eesti saab EP-s kuue koha asemel seitse

Euroopa parlamendi valimised toimuvad 26. mail. Uues europarlamendis saab Brexiti tõttu olema varasema 751 koha asemel 705 kohta. Samas kasvab Eesti mandaatide arv seitsmele. Praeguses Euroopa parlamendis on Eestil kuus mandaati.

Eelmistel Euroopa parlamendi valimistel 2014. aastal sai Reformierakond 24,3 protsenti häältest ja kaks mandaati. Kuid näiteks Keskerakond pidi 22,4 protsendi suuruse toetusega piirduma ühe mandaadiga, nagu ka IRL (13,9 protsenti) ja Sotsiaaldemokraatlik erakond (13,6). Europarlamenti pääses ka üksikkandidaat Indrek Tarand (13,2 protsenti), kes eelseisvatel valimistel kandideerib sotsiaaldemokraatide nimekirjas.

2009. aasta europarlamendi valimistel sai Keskerakond 26,1 protsenti häältest ja kaks mandaati. Üksikkandidaat Indrek Tarand kogus 25,8 protsenti häältest. Ühe mandaadi said Reformierakond (15,3 protsenti), IRL (12,2 protsenti) ja sotsiaaldemokraadid (8,7 protsenti).

Eestile esimestel Euroopa parlamendi valimistel 2004. aastal saatis suurim edu sotsiaaldemokraate, kes kogusid Toomas Hendrik Ilvese vedamisel 36,8 protsenti häältest ja said pooled Eesti mandaatidest ehk kolm kohta. Ühe koha said Keskerakond (17,5 protsenti), Reformierakond (12,2 protsenti) ja Isamaa (10,5 protsenti).