Eestist seitsmendana EP-sse pääseva kandidaadi saatus oleneb Brexitist
Kui mai lõpus toimuvatel valimistel selguvad Eestist Euroopa Parlamenti pääsevad saadikud, siis seitsmenda tulemuse saanud kandidaadi saatus jääb sõltuma sellest, kas ja millal Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub.
"Tänase teadmise juures valib Eesti Euroopa Parlamenti seitse liiget," ütles valimisteenistuse pressiesindaja Kristi Kirsberg ERR-ile.
Detsembris muudetud Euroopa Parlamendi valimise seadusest kaotati ära valitavate saadikute täpne arv. Kui seni öeldi seaduses, et Eestist valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget, siis see asendati sõnastusega: "Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arv on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides".
Samuti kaotati senises seaduses olnud määratlus, et kandidaatide nimekirjas võib olla kuni 12 kandidaati ning see asendati sättega: "Kandidaatide arv nimekirjas võib ületada Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arvu kahe võrra".
Kirsberg rõhutas, et hetkel on kaks võtmetähtsusega kuupäeva. Kui Ühendkuningriik 29. märtsil - nagu hetkel kokku on lepitud - Euroopa Liidust lahkub, on Eestil Euroopa Parlamendis seitse liiget. Kui brittide lahkumine toimib pisut hiljem, aga siiski enne 2. juulit, kui Euroopa Parlamendi uus koosseis esimest korda kokku tuleb, on Eestil samuti seitse liiget.
"Kui Brexit lükatakse pikemalt edasi või jääb üldse ära, jääb Eestile kuus kohta," märkis Kirsberg.
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 26. mail. President Kersti Kaljulaid kuulutas Euroopa Parlamendi valimised välja 22. veebruaril, kandidaatide registreerimiseks esitamine algab 27. märtsil ja lõpeb 6. aprillil kell 18.00. Kautsjoni suurus on 2700 eurot kandidaadi kohta.
Euroopa Parlamendi kohtade jaotuse pärast võimalikku Brexitit otsustas Euroopa Ülemkogu eelmise aasta 28. juunil europarlamendi sellekohase ettepaneku alusel. Otsuse kohaselt vähendatakse seoses Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisega Euroopa Parlamendi kohti 751-lt 705-le ning brittidest tühjaks jäävast 73-st kohast 27 jaotatakse 14 vähem esindatud ELi liikmesriigi vahel, mis tähendab ühe koha lisandumist ka Eestile.
Ülejäävad 46 mandaati arvatakse reservi, mida võib tulevikus ümber jagada juhul, kui Euroopa Liiduga liituvad uued liikmesriigid või jätta ka tühjaks, et vähendada EP suurust. Otsuses rõhutatakse, et see hakkab kehtima ainult siis, kui Ühendkuningriik on Euroopa Liidust lahkunud.
Toimetaja: Mait Ots
