Eesti inimene käib üha harvem toidupoes ({{commentsTotal}})

{{1551189960000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Kui veel paari aasta eest ostsid Eesti inimesed toitu neli kuni kuus korda nädalas, siis nüüd asendub see üha enam kahe-kolme ostukorraga nädalas ning peamiselt käiakse suurtes toidupoodides, selgus konjunktuuriinistituudi uuringust.

Kaks korda nädalas või sagedamini ostis toitu 90 protsenti elanikest, kellest 42 protsenti tegid seda kaks-kolm korda nädalas. Korra nädalas käis poes toitu soetamas iga kümnes elanik.

Suured toidukauplused olid peamiseks toidukaupade ostukohaks 79 protsendile vastanutest, viiendik elanikest ostis toitu peamiselt vaikestest toidupoodidest, üks protsent peamiselt turgudelt ja üks protsent peamiselt e-poest.

Bensiinijaamade, kioskite ja interneti populaarsus toiduostukohtadena on uuringutevahelisel perioodil kasvanud, turgude tähtsus aga kahanenud. Toidupoodidest on enim külastatavad Maxima, Rimi, Selver ja Coop, kust aasta jooksul ostis toidukaupu 50-59 protsenti vastanutest.

Kauplused on jäänud kõikide igapäevaste toiduainete peamiseks ostukohtaks. Erandiks on mesi, mille puhul 65 protsenti ostudest tehti otse tootjatelt. Viimase kahe aasta jooksul ei muutunud elanike harjumused osta jahu ja tangaineid, piima ja piimatooteid ning kalatooteid peamiselt kauplustest.

Veerand kuni kolmandik elanikest valmistasid ise mahlasid, korjasid marju, kasvatasid puu- ja köögivilju ning kartulit. Turult osteti eeskätt kala, liha, kartuleid, köögivilju, puuvilju ja marju ning mett.

Toidukaupu valides pidasid elanikud kõige tähtsamaks toidu maitset, värskust ja kvaliteeti. Võrreldes 2016. aastaga on tarbijatele tähtsamaks muutunud toidukauba soodne hind ja sooduspakkumised. Selle kõrval tehakse varasemast enam järeleandmisi toidu maitse, kvaliteedi, värskuse, tervislikkuse, koostise, vahese lisaainete sisalduse jms osas.

97 protsenti vastanutest vaatab toidukaupa ostes toidupakendilt "parim enne" või "kõlblik kuni" kuupaeva. 89 protsenti uurib ka pakendilt toidu päritolu- või tootjariiki, seejuures kolmandikule on see info väga tähtis ja 17 protsendile ebaoluline.

Märgistust lugedes püüab seitse tarbijat kümnest jõuda selgusele nende koostisosade suhtes, mida püütakse vältida. Enim soovitakse vältida kunstlikke lisaaineid, geneetiliselt muundatud tooraineid ja suhkrut. Võrreldes 2016. aastaga on tõusnud suhkrut vältivate tarbijate osakaal.

Elanike teadlikkus Eesti toidukaubamärgistest on viimase kahe aasta jooksul suurenenud. Mullu teati enim "Tunnustatud Eesti maitse" pääsukesemärki. Ökomärgiste teadlikkus on tõusnud, kuid venekeelse elanikkonna teadlikkus Eesti toidumärgistest on endiselt tagasihoidlikum võrreldes muude elanikerühmadega, erandiks on vaid Lipumark ja Euroopa Liidu mahepõllumajanduse märk.

Rohkem märgatakse ka toidukaupluste omakaubamärke - selliseid kaupu pani mullu tähele 91 protsenti vastanuist. Sagedamini osteti Selveri, Rimi, Säästu (Coop), Optima Linija (Maxima), Favorit (Maxima) ja Alpenrose (Rimi) kaubamärgiga toidukaupu. Omamärgitooted on populaarsed odavuse ja valikuvõimaluste suurendamise tottu, usaldusväärsuse ja kvaliteedi osas oldi enamasti kõhkleval seisukohal.

Perede rahalised voimalused voimaldavad valdaval osal vastanutest osta soovikohaseid toidukaupu piirangutega ehk mitte alati (60 protsenti). Viiendik peredest ostab soovikohast toitu alati ja teine viiendik hoiab toidu arvelt kokku, neist seitse protsenti rangelt soovikohast välistades ning 13 protsenti seda väga harva lubades.

Toitu visatakse sagedamini ära

80 protsenti peredest viskas viimase aasta jooksul ostetud toidukaupu ära, neist 68 protsenti harva ja 12 protsenti sageli. Toitu ei visatud ära igas viiendas peres. Toidu äraviskamine on sagenenud. Jõukuse kasvades toidu äraviskamine suureneb ja vanuse kasvades väheneb.

Kõige sagedamini visati ära leiba, saia, sepikut ja teisi pagaritooteid, piima ja piimatooteid, puuvilju, marju, köögivilju ja kartuleid ning liha ja lihatooteid.

Igapäevane tarbijaskond oli endiselt suurim leival, mida sõi vähemalt korra päevas 49 protsenti vastanutest, kuid igapäevane leivasöömine väheneb. Elanike toidulaual leidus sagedamini joogipiima, võid ning puuvilju ja marju, mida tarbis igapäevaselt 29-37 protsenti vastanutest. Iga neljas vastanu tarbis igapäevaselt köögivilju, saia ja juustu ning iga viies sepikut ja toiduõli.

Mahetoit tähendab elanikele endiselt ise kasvatatud puhast toitu ja alles seejärel tunnustatud mahetootjatelt ostetud toitu. Tootjate ja elanike arusaamad mahetoidust ei ole viimastel aastatel lähenenud ja kuna elanikud võivad pidada mahetoiduks ka enda või talunike toodetud toitu, siis võidakse mahetoidu tarbimist üle hinnata.

Viimase aasta jooksul ostis mahetoitu 64 protsenti elanikest, neist üheksa protsenti korra nädalas või sagedamini, 20 protsenti kuni kolm korda kuus, 24 protsenti harvem kui kord kuus ja 11 protsenti ei osanud ostmise sagedust maaratleda. Mahetoidu ostmine on püsinud samal tasemel 2016. aastaga. Mida suurem sissetulek, seda rohkem ja sagedamini mahetoitu osteti.

Mahedana eelistatakse osta eelkõige kanamune, mett, köögivilju, kartulit, jahusid, helbeid ja teisi kuivaineid, puuvilju ja marju ning leiba, saia ja teisi pagaritooteid. Suured ketipoed nagu Selver, Rimi, Coop ja Maxima on koos turgudega jäänud populaarsemateks mahetoidu ostukohtadeks. Ökopoodidest osutus ostjate lemmikuks Biomarket.

Mahetoidu hind ei tohiks elanike hinnangute põhjal olla tavatoidust kallim või siis mitte rohkem kui 10 protsenti kallim.

Eesti toidukaupade hind liigub importtoodetega ühtlustumise suunas

Konjunktuuriinstituudi läbi viidud sortimendi- ja hinnavaatlusest selgus, et kõige suurem oli Eesti toodete osakaal Selveris (66 protsenti), järgnesid Coop, Rimi ning Maxima. Kõige enam oli kodumaiseid tooteid keeduvorstide ja viinerite, leiva ja piima hulgas. Importkaupa oli aga kõige enam toiduõli, kala ja kaerahelveste tootegrupis.

Kõige laiem oli 2018. aastal õlle sortiment, mida oli keskmiselt 238 nimetust kaupluse kohta. Kohaliku õlle sortiment suureneb käsitööõllede arvelt, mille tootjate arv kasvab pidevalt.

Juhtpositsioonil sortimendi kasvus olid küpsised, kus valik poodides kasvas 2018. aastal võrreldes eelmise aastaga 15 kohaliku ja 40 imporditud küpsisesordi võrra.

Kodumaised tooted on veel säilitanud oma hinnaeelise, kuid trend on imporditud ja kodumaise kauba hindade ühtlustumise suunas. Kaupluste omamärgitooted on enamasti odavamad kuisamalaadsed kodumaiste tootjate kaubamärgi kaubad.

Kodumaiste mahetoodete sortiment laienes mullu võrdluses 2017. aastaga 247 toote ehk 17 protsendi võrra.

Konjunktuuriinstituudi uuringuid "Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2018. aastal" ja "Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud" tulemusi tutvustati maaeluministeeriumis teisipäeval toimunud üritusel "Milline on Eesti toidu olevik ja tulevik?"

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: