Keskmine ostukorvi maksumus, mida klient Coopi e-poe kaudu tellib, maksab 50 eurot. Seni sai klient selle oma koduukse taha tasuta. Alates juunist on selle kojuvedu aga tasuline, jaekett küsib teenuse eest 3.50.

Seni rakendus kojuveo teenustasu alates 25-eurosest ostukorvist, mis oli madalam tase kui konkurentidel, kes lugesid tasuta tarne alammääraks 40-eurost ostu. Nüüd aga kergitas Coop oma tasuta kojuveo lati 99 euro peale.

Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido ütles, et enamik seniseid tellimusi ongi jäänud alla saja euro. Kas 99-eurone hinnapiir teeb seni kahjumlikust teenusest kasumliku, ei saa Miido sõnul üheselt öelda.

"Toidukaupade e-poodide kasumlikkusest on üldpildis üldse vara rääkida, kuna teenus hõlmab endas iga päev kümnete inimeste tööd, sh nii komplekteerijaid, kullereid kui ka - erinevalt tavalisest postitranspordist - külmutusseadmetega transpordivahendeid. Lisaks vajab iga e-poe lahendus märkimisväärseid kulusid tehnilise lahenduse arendamiseks ja töös hoidmiseks," nendib Miido.

E-poe teenus on tegelikult kulukas, aga klient seda kulupoolt ei näe. Seetõttu oli tasu tõstmine lõpuks möödapääsmatu.

"E-poest kaupa ostes käiakse kliendi eest poes, komplekteeritakse kaup ning transporditakse talle koduukseni, mis tähendab, et tegemist on mugavusteenusega, mis aitab kliendil oluliselt kokku hoida aega ning säästab klienti suuremate ostukorvide korral ka ostukottide tassimise vaevast. Nii nagu postipaki saatmine või valmistoidu koju tellimine on tasuline teenus, on ka toidukauba komplekteerimine ja tarnimine töömahukas teenus. Kuna toidukaupade müügil on marginaalid muu tööstuskaubaga võrreldes oluliselt väiksemad, ei kata ka kauba müügilt teenitud kasum kaupade kojuvedu," tõdeb Miido.

Teistes riikides, kus Coop kojuvedu pakub, on hinnad veel krõbedamad, ehkki inimasustus on neis riikides kindlasti tihedam. Näiteks Prantsusmaal ja Itaalias algab kojuveo miinimumtellimus 50 eurost, mille pealt tuleb maksta transporditasu isegi kuni kümme eurot. Prantsusmaal saab ostu tasuta koju alates 150-eurosest ostust. Rootsis aga rakendub kliendile ka kaupade komplekteerimistasu 4,25 eurot ning transport vähemalt 47-eurose ostukorvi eest maksab 14 eurot.

Üks jäätis toidukappi

Samas aga kaotas Coop Eesti teise käega e-poe tellimuse toidukappi tarnimise tasu - varem maksis ka see 25 eurot, ent nüüd maksumuse alampiir puudub, mis tähendab, et soovi korral võib klient omale sinna kasvõi ainult ühe jäätise või topsi tikke tellida, e-Coopi auto vurab aga kohale ja toob tellitu soovi korral juba samal päeval lähimasse ostukappi kohale.

Sellest liigutusest võib välja lugeda, et Coop soovib oma investeeringut ehk üha lisanduvaid toidukappe tasa teenida ja sööb selleks endale turgu tasuta teenusega sisse. Ehkki e-kaubandus on endiselt kasvus, on samas kasumini jõudmine keeruline, nagu tõestas aastal algul ootamatult oma e-poe "uksed" sulgenud FreshGo, mis just päev varem oli teatanud oma äsjasest investeeringutest toidukappidesse.

Coop avas oma esimesed toidukapid kaheksa kuud tagasi ja sestpeale on tellimuste hulk kappidesse üha kasvanud.

"Tänaseks on see osakaal üle kümne protsendi [käibest]. Kojuvedu ja toidukappi tellitud ostukorvid on üsna võrdsed," ütleb Miido.

Coopi e-poe käive on võrreldav ühe hüpermarketi ehk Maksimarketi käibega.

Ka Selver on tasulist teenust kaalunud

Täpselt samasuguse võrdluse saab tuua ka turu suurima käibe, tellimuste hulga ja geograafilise katvusega Selveri e-poe käibe osakaalule. Lisaks Tallinnale ja suuremale osale Harjumaast tarnib e-Selver kaupa ka Pärnusse ja selle lähiümbrusesse, samuti osale Raplamaast. E-kaupmeeste liidu hinnangul on e-Selveri käes lausa pool Eesti e-toidupoodide turust. 

Selveri pressiesindaja Rivo Veski ütleb, et kui neil on 53 poodi, siis e-kaubandus on justkui nende 54. kauplus. Ka e-poe sortimendi valik on võrreldav ühe hüpermarketi omaga oma 16 000 nimetusega.

Alates möödunud aasta novembrist toimub e-Selveri kaupade komplekteerimine spetsiaalselt selleks rajatud keskuses ehk pimepoes, mis on Baltimaade suurim komplekteerimiskeskus.

Selveril asendavad toidukappe 12 kaupluse infoletid, mis tegutsevad e-poe ostude väljastuspunktidena, lisaks kasutavad nad eramajade piirkonnas Cleveroni toodetud toidukappe.

Samuti tarnib Selver toitu ukseni ehk koju, seejuures Mustamäel teevad selle töö ära Starshipi robotkullerid.

Selveri e-poest saab klient tasuta kojuveo, kui ost on vähemalt 40 eurot. Väiksema ostu korral rakendub 4,50-eurone teenustasu.

"Ka Selver on kaalunud teenuse tasuliseks muutmist," tunnistab Veski. "Konkurendi otsus e-poe kojuveoteenus tasuliseks muuta on mõistetav. Tellimuste personaalne komplekteerimine ja transport ongi kulukad toimingud."

Millisest hinnapiirist alates teenus end ära tasuma hakkab ja mis on õiglane hind kojuveo eest, Veski sõnul öelda ei saa.

"Kojuveo ostukorvi tasuvuspiiri pole võimalik välja tuua, kuna arvestus käib teenuse kogumahult, mitte üksikute tellimuste pinnalt. Üldkulude ja –tuludega majandame ka üle Eesti asuvate kauplustega, kus toodetel on sõltumata piirkonnast samad hinnad," põhjendab Veski.

Maxima e-pood kaarte ei ava

Maxima Guppi kuuluv Barbora ehk Maxima rebränditud e-pood jääb teenustasude plaanidest rääkides kidakeelseks.

Ettevõtte tegevjuht Deniss Osman tõdeb, et logistika on e-kaubanduse üks suuremaid kuluartikleid, mistõttu tuleb seda pidevalt jälgida ja optimeerida.

"Viimaste kuude jooksul on näha, kuidas turul võitlejad püüavad leida balanssi kohaletoimetamise tasu ja väärtuspakkumise vahel, kuid mitte alati ei ole võimalik seda tagada," ütleb Osman.

"E-toidupoodide sektor on hetkel kiiresti arenev ja vajab pidevaid investeeringuid, seetõttu praegusel hetkel on küsimus pigem selles, kes pakub parimat teenusekvaliteeti ja võidab sellega suurema turuosa. Liidril on hiljem parem optimeerida oma kulusid," viitab Osman armutule konkurentsisituatsioonile e-kaubanduse turul.

"Hetkeseisuga Barbora.ee ei ole veel valmis kommenteerima toidukappide arenduste kohta, kuid me pidevalt kaalume kõiki võimalikke arendusvõimalusi," jätab Osman Maxima sõsarettevõtte arendusplaanid lahtiseks.