Eesti müüb saastekvooti Luksemburgile plaanitust enam

Eesti müüb Luksemburgile rohkem taastuvenergia statistilisi ühikuid ehk saastekvooti kui algselt kokku lepiti, mis lubab alandada tarbijatele plaanitust enam taastuvenergia tasusid.
"Kui 2017. aastal kahe riigi poolt allkirjastatud lepingu kohaselt soovis Luksemburg osta Eestilt 300 GWh ulatuses energiastatistikat, siis nüüd kasvas maht 250 GWh võrra," ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson. "See tähendab, et Eesti tulud 2018. aasta taastuvenergia statistiliste ühikute müügist tõusevad 4,5 miljonilt eurolt 8,25 miljonini," lisas ta.
Vastavalt Luksemburgiga sõlmitud kokkuleppele kasutab Eesti taastuvenergia statistika müügist saadud tulu taastuvenergia toetamiseks. Selleks suunab riik saadud raha Eleringile taastuvenergia tootmise kaasfinantseerimiseks, mis tähendab, et taastuvenergia tasu elektritarbijatele väheneb. Kui palju see väheneb, majandusministeerium ei täpsustanud.
Eesti ja Luksemburgi vahel sõlmitud koostööleppega ostab Luksemburg veel 400 GWh ulatuses ehk kuue miljoni euro väärtuses 2020. aasta taastuvenergia statistilisi ühikuid. Lisaks on Luksemburgil võimalus suurendada ostetavaid koguseid ka järgnevatel aastatel, suurendades sellega Eesti saadavaid tulusid statistikakaubandusest veelgi.
Mis on taastuvenergia statistikakaubandus?
Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivis on kokku lepitud igale liikmesriigile siduv taastuvenergia eesmärk ehk millise taseme energia lõpptarbimisest peaks taastuvenergia moodustama aastal 2020. Euroopa Liidu üleselt on see eesmärk 20 protsenti, aga kõik panustavad vastavalt enda võimekusele ehk täidavad erineva suurusega eesmärke, mis protsessi alguses paika pandi.
Eesti eesmärgiks on 25 protsenti, mis ületati juba 2011. aastal. Eestisse on rajatud piisavalt taastuvenergia võimsusi, mis toodavad piisavalt palju taastuvenergiat, et täita meie enda eesmärk ja jääb ülegi. Eesti taastuvenergia osakaal oli 2017. aastal juba üle 29 protsendi ja prognooside kohaselt kasvab 2020. aastaks üle 30.
Taastuvenergia direktiiv näeb ette võimaluse riikidevaheliseks koostööks. Liikmesriigid, mis ei ole suutnud enda eesmärki täita, saavad seda ülejäägiga riikidelt osta. Lisaks Luksemburgiga koostööle otsib Eesti aktiivselt võimalusi realiseerida taastuvenergia statistiliste ühikute ülejääki veelgi suuremal määral, suurendades sellega taastuvenergia statistikakaubandusest saadavaid tulusid.
Samasugune võimalus koostööks säilib ka 2030. aasta eesmärkide täitmisel. Eesti loodab sellest võimalust saada lisatulu taastuvenergiale ülemineku rahastamiseks.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi