Eesti ostab oma elektrienergia rahvusvaheliselt börsilt, kus hind on langenud tasemele, millel põlevkivienergia ei ole konkurentsivõimeline, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kuskil hinnataseme juures 55 eurot megavatt-tunnist Eesti elektrisüsteem muutub importivaks süsteemiks ja mitte sellest lähtuvalt, et Eestis ei oleks elektritootmisvõimsusi, vaid lähtuvalt sellest, et mujalt on võimalik saada odavamat elektri, mis meile tarbijatena on kindlasti hea uudis," selgitas Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Põlevkivist toodetud elektri hinna on löönud üles kallinenud CO₂ kvoot.

"Põhjamaade elektrijaamad ei ole niivõrd CO₂ hinnatundlikud kui Eestis asuvad elektrijaamad, mis tähendab otseselt seda, et me teame, et põlevkivist elektri tootmisel ühe megavatt-tunni elektri tootmiseks paisatakse õhku ka umbes tonn CO₂. Meie elektrijaamadele kallis CO₂ mõjub palju rängemalt kui Põhjamaade elektrijaamadele," rääkis Veskimägi.

Eesti Energia on tootmist oluliselt vähendanud ja paljusid töötajaid ähvardab sundpuhkus. Saastekvootide hind tulevikus aga pigem kerkib kui langeb.

"Oodatakse seda, et CO₂ hind tõuseb veelgi. See tähendab, et põlevkivienergeetikas, kus ühe megavatt-tunni tootmseks kulub süsihappegaasi kõige rohkem, see mõjutab selle konkurentsivõimet veelgi enam," ütles Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson.

Saastekvootide alt vaba Venemaa elekter tuleb Balti turule Vilniuse börsi kaudu ning see peaks lõppema hiljemalt 2025. aastaks.

"Ühes me oleme kokku leppinud - 2025, kui Balti elektrisüsteem peaks desünkroniseeritama Venemaast, me ühtegi ühendust alles ei jäta. Hiljemalt 2025, tänase arusaama kohaselt, elektrikaubandus Venemaaga sellisel kujul lõpeb ja see probleem peaks lõplikult saama lahenduse," ütles Veskimägi.