Eesti Energia juhi kommentaaridest jääb mulje nagu Eesti Energia ei ole enam saastekvoodi sellise hinna korral võimeline tootma konkurentsivõimelist elektrit. Kui mures peaksid Ida-Virumaa kaevandustes töötavad inimesed praegu olema?

Kahtlemata, elektrienergia tootmise kohapealt läheb Eesti Energia olukord palju raskemaks. Praeguse elektri turuhinna juures sisuliselt nad peavad poole oma saadud tulust maksma juba kvoodi alla ära. Teisalt, kahtlemata selline ettevõte nagu Eesti Energia on ennast kindlustanud CO₂ hinna tõusu vastu. Mõned aastad on neil mureta.

Veel üks aspekt on see, et kindlasti õlitööstus ei ole niivõrd haavatav CO₂ hinna tõusule.

Kas sellele probleemile on pikas perspektiivis lahendust olukorras, kus CO₂ kvoodihinnad lähevad ülesmäge? Kas meil on mingid kontrollhoovad Eestis, et nii odava taastuvenergia kui ka odava Vene elektriga toime tulla?

Kuna Eesti riik on võrdlemisi väike mängija regionaalsel elektriturul, siis olukord läheb kahtlemata raskeks, kui me lihtsalt mõtleme toota põlevkivist elektrienergiat. Ma kardan, et selle koha pealt on meil käed üsna seotud.

Põlevkivist elektrienergia tootmine on see, mis vaikselt, võib-olla iseenesest lõppeb ära, sest see lihtsalt ei ole enam kasumlik ja see ei ole enam võimalik - kas see on see stsenaarium, mida te praegu näete?

Jah. Sellise CO₂ hinna juures ta kipub nii olema.

Kas mingi lahendus on desünkroniseerimises, mida me siin ootame, millest väga palju poliitikud ja Elering räägib?

Ma kardan, et mitte. Desünkroniseerimine on pigem tehniline projekt. Me jääme siiski regionaalsele elektriturule, me oleme siiski Euroopa kliimapoliitika suhtes haavatavad. Väga suurt muutust, ma kardan, see kaasa ei too.

Ja saastekvoodi hind läheb pigem ülesmäge? Seal mingit muutust oodata mõtet ei ole?

Raske öelda. Mõnes mõttes oli see järsk tõus 2018. aasta lõpus ootamatu. Praegune turuvaade turuosaliste poolt on, et hinnatase jääb pigem stabiilseks, aga seda kindlat ennustust on raske öelda.