Seda näitab parlamendi uue koosseisu kohtade jaotus, kus ühel pool on Reformierakond (34 riigikogu liiget ehk +4 võrreldes senisega), EKRE (19, ehk +12) ja Isamaa (12, -2) ning teisel pool Keskerakond (26, -1) ja sotsiaaldemokraadid (10, -5). Tõsi, kohtade jaotus parlamendis on selline nagu teada enne Narvas juhtunud häälte lugemise segaduse klaarumist.

Reformierakond võitis küll suurelt valimised, ent võrreldes nelja aasta tagusega sai juurde vaid 3361 valijat. Teisel tiival kaotas Keskerakond 12 637 valijat. Siit on näha, et ei täitunud peaministripartei lootus lüüa valitsuses kaks kärbest ühe hoobiga – hoida venekeelseid valijaid kui enda aastate jooksul kindlaks muutunud trumpi ja teisalt kasvatada eestikeelsete valijate hulka.

See osutus Keskerakonnale üle jõu käivaks ülesandeks.

Valimisaktiivsuse tuntav langus keskpartei ühes kantsis, Ida-Virumaal, ja samuti Tallinnas võib näidata venekeelse valija segadust. Nende senine vaieldamatu favoriit Keskerakond rääkis nüüd NATO olulisusest, toetas rahvusvahelisi sanktsioone Venemaale, taunis Krimmi annekteerimist, andis ka eestikeelset haridust pooldavaid signaale – seda kõike oli novembris 2016 opositsioonist välja murdnud Keskerakonna venekeelsetele valijatele liiga palju.

Teisalt võis osa Keskerakonna kui kunagise opositsioonipartei toetajatest mõelda, et seda on liiga vähe ja nad kaldusid EKRE toetajate leeri. Teravaks kiskunud konflikt Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppekeele üle lõikas veelgi peaministripartei toetust.

Keskerakonna toetust võis närida ka töötavate pensionäride maksustamise küsimus, mida majanduslikult niigi hapramas seisus venekeelses valijaskonnas hinnati kindlasti ebaõiglusena. Kindlasti mõjutas nende valimistulemust segadus Narva linnavõimu ümber, kus peaministripartei kaotas volikogus enamuse, sest keskfraktsioon lahkus pärast mitmete nende liikmete kohale tõusnud korruptsioonikahtlusi koduparteist ja ei teinud Keskerakonnale parlamendivalimiste eel piirilinnas mingit tuge, hoopis vastupidi. Seda kinnitab ka Keskerakonna nn vene tiiva ühe kroonijuveeli Yana Toomi ligi kaks korda kukkunud valimistulemus – seekord sai ta Ida-Virumaal 6197 häält versus 11 574 häält neli aastat tagasi.

Sama juhtus Tallinnas, kus ükski keskerakondlane ei suutnud korrata endise parteijuhi Edgar Savisaare supertulemust kevadel 2015 - 25 057 häält Kesklinna, Pirita ja Lasnemäe ringkonnast. Tallinna volikogu esimees Mihhail Kõlvart võttis seekord, valdavalt Lasnamäelt, 17 075 häält. Nii kaotas Keskerakond ka pealinnas tuntavalt oma senist toetust, kasvõi seeläbi, et nende segaduses ja heitunud valijad ei läinud 3. märtsil valima.

Kuna Eesti järgmine peaminister, Reformierakonna esimees Kaja Kallas on välistanud võimukoostöö EKRE-ga, on tal nüüd kaks võimalust. Kas panna kokku 56-liikmeline valitsusliit koos Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega või 60-liikmeline koalitsioon koos Keskerakonnaga. See viimane on muidugi keerulisem, sest valimiskampaania jooksul vastandusid reformierakondlased eelkõige keskerakondlastele, tegid seda teravalt ja kirglikult ning neil on väga keeruline leivad ühte kappi panna. Kuigi mitte võimatu.

Koalitsioonikõnelused kolmikliidu loomiseks kujuneksid aga pingelisteks. Võidurõõmus Reformierakond – täpsemalt osa neist, kes on parteijuhi Kaja Kallase kõrval – tahab võtta 2016. aasta võimukaotuse eest revanši ja maksimumi, et näidata võimalikult jõulist pööret eemale Keskerakonna valitsuse poliitikast. Isamaa ja sotsiaaldemokraadid kui Reformierakonna eelmise valitsuse lõhkujad tahavad algusest peale vältida väikevenna kuvandit, mistõttu ka neil tuleb kannad jäigalt maas hoida. Lisaks mõtlevad kõik samal ajal Euroopa Parlamendi valimistele, milleni on jäänud kaks ja pool kuud, ja kust riigikokku pääsenud erakonnad loodavad igaüks oma osa.

Igatahes tuleb sellest oluliselt parempoolsem koalitsioon kui oli Jüri Ratase juhitud võimuliit.

Teoreetiliselt, aga tõesti vaid teoreetiliselt võib ette kujutada ka Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsust. Jüri Ratasele jääks küll peaministri kabinet, kuid selle hinnaks oleks mõjukate keskerakondlaste nagu Yana Toom ja võibolla ka Mihhail Kõlvart lahkumine erakonnast ning võimalik et nn vene partei taassünd Eestis. Mistõttu see jääbki vaid teoreetiliseks võimaluseks.

Niisiis näib praegu, et riigikogu järgmises koosseisus jäävad opositsiooni Keskerakond ja EKRE, kellele toetuse, kellele musklite kasvatamise aeg. Aga võibolla ma eksin, sest Jüri Ratas lubas töötada selle nimel, et Keskerakond jääks valitsusse ja seni on ta end tõestanud suurepärase läbirääkijana.

Mis meil veel praegu teada on? Ilmselt vahetub parlamendis kolmandiku kohti kaotanud sotsiaaldemokraatide esimees, sellele viitas valimiste öösel Vikerraadio stuudios ka sotside praegune juht Jevgeni Ossinovski. Ja ilmselt tegi Isamaa nende valimiste ühe kallima kampaania, mille kohta ajakirjandus edaspidi kindlasti asjakohast tähelepanu ilmutab. Ja ilmselt jahutab Eesti 200 välja jäämine riigikogust uute võimalike üritajate indu pakkuda Eestile oma pikka plaani, millest on kahju.