"Euroopa Parlamendi valimisteks tiksub kell juba ammu halastamatult ning erakondadel, kes tahavad seal osaleda, ei jää muud üle, isegi siis kui üldised soovid oleksid ehk teistsugused, kui omade jõududega seda teha," rääkis ERR-ile politoloog Martin Mölder.

Kampaania aitab Mölderi sõnul tuua erakondadele tähelepanu, kuid neil tasub ka meeles pidada seda, et lootust on ainult nendel, kes suudaksid koguda kümnendiku hääli või rohkem.

"Ühinemine võiks olla päevakorral pikemas plaanis, kuid siin ma arvan, et riigikogu valimistel alla künnise jäänud erakonnad seda praegu ei soovi," nentis Mölder. "Tahetakse omal jõul jätkata ning pigem ollakse kriitiliselt meelestatud nende piirangute suhtes, mis Eesti valimissüsteemi on sisse ehitatud parteisüsteemi killustatuse vältimiseks."

Üle künnise hüppamist soodustab uudsuse aura

Tõelised proovikivid saavad nüüdsetel riigikogu valimistel alla künnise jäänud erakondadel olema järgmised kohalikud ja parlamendivalimised, milleni on veel väga palju aega.

"Kes nii kaua vastu peab - seda näitab aeg, kuid praeguste valimiste kaotuse valust tasakaalustatud ülesaamine on kindlasti üheks kestma jäämise tingimuseks. Hääled paratamatult märkimisväärses osas jäid tulemata sisemistel põhjustel ning kui neid ei kõrvaldata, siis pole ka edaspidi suuremat edu oodata. Tasub ka meeles pidada seda, et üle künnise hüppamist soodustab uudsuse aura, mida on võimalik häälteks muuta. Järgmistel riigikogu valimistel pole praegustel joonealustel seda aga ühelgi," arutles Mölder.

Kümnest valimistel kandideerinud erakonnast jäi viis valimiskünnise alla. Kokku said need erakonnad üle üheksa protsendi valijate toetuse.

Juhan Kivirähk: kohati on puudu reaalsustaju

Sotsioloog Juhan Kivirähki sõnul võib Vasakpartei sellest arvestusest kõrvale jätta, sest neil ei jagunud kandidaate isegi iga ringkonna tarvis, kuid ülejäänud nelja puhul on spekuleeritud, et kui nad oleks jõud ühendanud, oleks nende "koondis" riigikokku pääsuks vajalikud hääled kokku saanud.

"Nii lihtne see muidugi ei ole. Kui eesmärk oleks vaid uue jõuna parlamenti pääsemine, siis oleks selline lähenemine muidugi võimalik. Kuid iga erakond esindab ikkagi oma maailmavaadet. Kuid samas selline arusaam, et kandideerime igaüks eraldi, küll pärast riigikokku pääsemist hakkame koostööd tegema, ei näita just eriti suurt poliitilist tarkust, pigem osutab reaalsustaju puudumisele," rääkis Kivirähk ERR-ile.

Kivirähi sõnul pole mõtet tagantjärele kritiseerida liiga kõrget valimiskünnist või seda, et kandideerida ei saa erakondlike valimisliitudena – reeglid olid teada ja kõigile ühesugused.

"Kritiseerida ega ignoreerida ei maksa ka avaliku arvamuse küsitlusi -  tark poliitik oskab nende tulemusi ära kasutada. Nagu tegi Reformierakond, mis viidates oma allajäämisele Keskerakonnale arvamusküsitlustes, suutis oma toetajaid oluliselt aktiviseerida. Sama oleks võinud teha ka Eesti 200, viidates asjaolule, et juurde vaja on veel vaid pool protsenti … nemad aga kuulutasid, et küsitlused valetavad ja nemad saavad igal juhul riigikokku," rääkis Kivirähk.

Et eraldi nimekirjadega läksid valimistele Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse Erakond, oli Kivirähki hinnangul üks suur arusaamatus.

"Inimesed, kes ihu ja hingega seisavad keskkonna saastamise vastu ja ökosüsteemide mitmekesisuse säilimise eest, oleks pidanud suurtes küsimustes ühise keele leidma ning pisikestest erimeelsustest mööda vaatama. Teatud mööndustega oleks võinud nendega ühise keele leida ka Vabaerakond, kuid siis oleks pidanud kompromissivalmidus olema juba oluliselt suurem. Need on erakonnad, millel on oma valdkonnas tugevad eksperdid ja sisukas poliitika, kuid mille puhul valijal puudub kindlustunne, et suudetakse hallata riigi poliitikaelu kogu spektrit," kommenteeris Kivirähk.

Nende kolme nišierakonna puhul oleks Kivirähi hinnangul muidugi võimalik areneda ühise poliitilise jõu suunas, kus kõrvuti ökoloogilise tasakaaluga oleks võrdselt olulisel kohal ka poliitilise süsteemi toimimisreeglite muutmine ning osalusdemokraatia laiendamine. "Kuid ma ei usu, et nende erakondade liidrite veendumus oma unikaalsuses oleks lihtsasti ületatav."

Kivirähk lisas, et Eesti 200, kes võitles endale valimistel välja ka riigipoolse finantstoetuse, on ka iseseisvana kõiki olulisi poliitikateemasid kattev erakond. "Nemad sobiks oma stiililt ja olemuselt paremini kokku pigem sotsiaaldemokraatide või Reformierakonnaga."

Mida aga parlamenti mitte pääsenud erakonnad järgmise nelja aasta jooksul teha võiksid, on Kivirähki sõnul oma ideedele toetuspinna otsimine valijate seas – kasvõi igaüks eraldi.

"Valimisedu järgmistel valimistel on hilja hakata sepistama pool aastat enne valimisi, avalikkust tuleb uute jõudude vajalikkuse äratundmiseks pikka aega ette valmistada ning selleks ühiskonnas vajalik kriitiline atmosfäär luua. Ning kui ühiskonnapoolne ootus uue poliitilise jõu järele tajutavaks muutub, siis tuleks hakata otsima omavahelisi kokkupuutepunkte ning mitte üle tähtsustada erinevusi," tähendas Kivirähk.

Sildam: soovitaksin koonduda Roheliste ümber

ERR-i poliitikatoimetaja Toomas Sildam meenutas 5. märtsi ETV saadet "Suud puhtaks", kus enda valimiskaotuse üle rääkisid Elurikkuse, Roheliste ja Vabaerakonna esindajad, samuti oli stuudios napilt valimiskünnise alla jäänud Eesti 200.

"Ei olnud seal rahulikku enesesse vaatamist, et miks läks valimistel nagu läks. Põhjusi otsiti küll kautsjonist, mis on tõesti väikestele parteidele kõrge või valimiskünnisest, mille ületamine on alustajatel keeruline või riigieelarvelisest toetusest parlamendierakondadele, mida nad kasutavad ka valimiskampaanias, et maksumaksja rahaga maksumaksjale kosja tulla - see kõik on õige, ent ebaõnnestumise põhjused on ka nendes kohati sarnast valijat otsivates erakondades enestes," tõdes Sildam.

"Kui keegi ütleb, et riigikogu valimistel läksid kaduma üheksa protsendi valijate hääled, siis paraku läks kaduma ka vähemalt kaks erakonda, kelle senine jätkumine Eesti poliitikas ei tundu tõenäoline," ütles Sildam. "Need on Vabaerakond ja selle eelmise esimehe Artur Talviku trotsist loodud Elurikkuse Erakond. Lõpuks jäid mõlemad ilma valija toetuseta."

Samas on Sildam kahtlev, et lähiajal võiks alguse saada Vaba-, Elurikkuse või Roheliste Erakonna ühinemine: "Aeg ja inimesed ei ole veel nii kaugel. Kui aga mina seal nende lähedal askeldaksin, siis ilmselt soovitaksin koonduda Roheliste ümber, sest usun, et valijat suudaks kõnetada selge ilmavaatega erakond, kes tõstab kilbile rohelise mõtteviiisi koos vabakondlikkuse ja demokraatia rõhutamisega. Aga ma räägin ühest sellisest erakonnast."