Erakonnaseadus sätestab, et riigikogu valimisel osalenud erakond, kes ei ületanud valimiskünnist, kuid kogus vähemalt kaks protsenti kuid alla kolme protsendi häältest, saab riigieelarvest eraldist 30 000 eurot aastas.

Vahemikus kolm kuni neli protsenti häältest kogunud erakond saab riigieelarvest eraldist 60 000 eurot aastas, vähemalt neli protsenti, kuid alla viie protsendi häältest, saab riigieelarvest eraldist 100 000 eurot aastas.

Eesti 200 tulemuseks oli valimistel 4,4 protsenti ehk nad jäid napilt alla viieprotsendilise valimiskünnise.

Riigikogus kaheksat kohta omanud Vabaerakond kogus nüüdsetel valimistel 1,2 protsendi hääletamas käinud inimeste toetuse ja jäi riigikogust välja. Möödunud aastal said nad riigieelarvest vastavalt kohtade arvule riigikogus toetust ligi 429 000 eurot.

Erakond Eestimaa Rohelised häältesaagiks oli 1,8 protsenti ja Elurikkuse erakonnal 1,2 ehk ka nemad riigilt toetust ei saa.

30 kohaga esindatud Reformierakond sai mullu riigilt toetust ligi 1,6 miljonit, 27 saadikuga Keskerakond ligi 1,5 miljonit eurot. 15 mandaadiga sotsiaaldemokraadid sai riigieelarvest aastas 803 000, 14 kohaga Isamaa 750 000 ja kaheksa liikmega esindatud Vabaerakond 375 000 eurot.

Kuna mandaatide arv on riigikogus muutunud, siis arvutab erakondade rahastamist korraldav siseministeerium välja ka uued erakondadele makstavad summad, kui valimistulemused on kinnitatud.