"Üks aspekt on see, et Reformierakond panustas oma kampaanias just viimastele nädalatele ja teine on see, et kui tavaliselt Keskerakond on teinud reklaami enam-vähem samades mahtudes Reformierakonnaga, siis seekord jäid nad tugevalt alla," ütles uuringufirma Kantar Emor uuringuekspert Aivar Voog esmaspäeva rahvusringhäälingule (ERR). Tema sõnul paistab esialgsetest hinnangutest, et Keskerakond kulutas viimastel valimiste-eelsetel nädalatel TV- ja trükireklaamile oluliselt vähem kui Isamaa, Reformierakond ja isegi EKRE.

Aivar Voog. Autor: ERR

"See oli kindlasti aspekt, mis takistas tõusva trendi tekkimist ja juhuhäälte võitmist endale," lisas Voog viidates valimiste eelsel ajal ilma kindla positsioonita valijatele, kes sageli lähtuvad oma valimisotsuses viimaste päevade meediakajastustest ja muljetest, mis neile erakodadest jääb. "Sellise juhusliku valijaskonna pärast Keskerakond võidelda ei suutnud just reklaamimahtude vähenemise tõttu," tõdes Kantar Emori ekspert.

Lisaks võis Keskerakonna nähtavust vähendada ka see, et tänavu ei teinud nad kampaaniat munitsipaalmeedias ning nende aktiivsus jäi ka tänavatel konkurentidest väiksemaks, leidis Voog, kelle hinnangul ei suutnud Keskerakond oma valijaid kokkuvõttes aktiveerida nii hästi kui teised erakonnad.

Sama tunnistas ka Turu-uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk: "Valimistulemused näitavad seda, et valimiste viimases faasis oli Reformierakonna kampaania edukam."

Tema sõnul näitasid nii Turu-uuringute kui ka teiste uuringufirmade viimased küsitlused, et veamäärasid arvestades oli juhtparteide konkurents väga võrdne ehkki viimased trendid andsid väikese eelise Reformierakonnale. "Nii, et ilmselt see lõpukampaania, kus Reformierakond pidevalt toonitas, et Keskerakond on ees ja tulge valima ja valige meid, et Keskerakond ei võidaks - see mõjus. Samal ajal Keskerakond ise jäi lõpufaasis märkamatuks ja ilmselt ei osanud õigesti reageerida ka nende suunal tehtud kriitikale, mis oli seotud Kohtla-Järve riigigümnaasiumiga ega ei suutnud oma valijaid välja tuua," rääkis Kivirähk ERR-ile.

"Just Keskerakonna ja Reformierakonna omavahelise proportsiooni (kujunemist) kandis viimaste nädalate kampaania ja väga tugevad rünnakud Keskerakonna aadressil, millele nad üritasid anda vastakaid seisukohti nii eesti kui vene valija suunal ja eks see neil kätte maksis ka," lisas Kivirähk.

EKRE tulemus ei üllatanud

Mõlemad arvamusuurijad tunnistasid, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) valimistulemus polnud üllatav.

"EKRE puhul näitas viimane Kantar Emori uuring 17,3 protsenti ja nad said valimistel 17,8 protsenti. Mis puudutab EKRE-t, siis eelmiste perioodide üldised reitingud näitasid neile kõrgemat reitingut - kusagil 20 protsendi ligi. Nii, et EKRE sai eelnevate kuudega võrreldes vähem," rääkis Voog.

Tema hinnanguil või EKRE tulemust tagasi hoida tuntud kandidaatide vähesus ning konkureerimine Isamaaga samas vailjasegmendis.

"Üheks nende probleemiks oli, et neil ei olnud igasse ringkonda tuntud kandidaate panna ja teiseks nende lähim konkurent Isamaa, kellega nad konkureerivad ühes, rahvuslaste segmendis, oli kindlalt tõusva trendiga. Seda tõusvat trendi Isamaa ka jätkas ja selline tõus tekitas selle, et EKRE valimistel 20 protsenti kätte ei saanud, mis neil tundus jaanuaris juba käega katsutav. Kindlasti konkurendid üksteist mõjutasid," selgitas Voog.

Kivirähu sõnul näitas ka Turu-uuringute viimane küsitlus EKRE-le 17-protsendist toetust nagu erakond ka valimistel suures plaanis sai. "Ma ei tea miks arvati, et EKRE seda tulemust ei saa, mis küsitlustulemused näitavad, sest oli ju näha, et EKRE kampaania oli väga tugev ja vabariigi aastapäeva ajal nende tõrvikurongkäik oli väga rahvarohke," rääkis Kivirähk. Tema hinnangul aitas EKRE häältesaagile kaasa ka uute tuntud inimeste lisandumine nende valimisnimekirja. "See, mis EKRE puhul varem oli, et neil ei olegi teisi nimesid kui ainult kolm Helmet, siis see enam paika ei pea, sest nad said oma nimekirja väga väärikaid ja tugevaid tegijaid nagu Leo Kunnas, Jaak Valge või ka Peeter Ernits, kes Keskerakonnast üle läks. EKRE tulemus oli ootuspärane," tõdes Kivirähk.

Sotsioloog Juhan Kivirähk. Autor: ERR

Viienda tulemuse teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna tulemusele mõjus Voogi hinnangul Rainer Vakra plagiaadiskandaal ning konkurents Reformierakonna ja Eesti 200-ga liberaalsete valijate häälte nimel. "Antud juhul on nende reiting olnud hüplev ehkki kampaania oli mingis osas efektiivne. Aga kindlasti Rainer Vakraga seotud skandaal muutis nende eelistajad veelgi kõhklevamaks. Ja see, et Reformierakond kontsentreeris oma kampaania kolmele viimasele nädalale, kus nad oluliselt suurendasid meediareklaami mahtusid ja arvestades seda fakti, et sotsid on Reformierakonnaga osaliselt kattuva valijaskonnaga, kelle jaoks liberaalne maailmavaade on oluline, ja sotside toetajaskonnas oli juhuslikke hästi palju, siis Reformierakonna tõus toimuski suure tõenäosusega sotside arvel," rääkis Voog.

Voog: Eesti 200 nähtavus jäi suurtele alla

Alla valimiskünnist jäänud erakondadest oli Eesti 200 jaanuaris-veebruaris veel kindlalt üle 5 protsendi aga viimaste nädalate seis muutus kindlalt nende kahjuks, kuna suuremad erakonna suurendasid - eriti veebruaris - märgatavalt oma reklaamipanustusi, tõdes Voog. "Need muutusid varasemate kuudega mitmekordseks ja selles mängus Eesti 200 kaasa lüüa ei suutnud ja jäi selgelt lähimate konkurentide -, kes nende jaoks oli sotsid ja Reformierakond - varju," rääkis Kantar Emori ekspert. "Konkurentide suurem väljapaistvus meedias vähendas Eesti 200 võimalusi pääseda riigikokku," märkis Voog ja lisas, et seda näitas ka nende viimane uuring.

Ülejäänud väiksemad erakonnad said nii palju hääli nagu Kantar Emori uuring näitas, lisas Voog. "Stabiilselt näitas Vabaerakonnale ja Elurikkuse Erakonnale üheprotsendist taset ja nii see ka tegelikkuses realiseerus. Roheliste puhul oli see kahe protsendi ümber ja valimistel nad said 1,8 protsenti," märkis ta.

Riigikogu valimised võitnud Reformierakond kogus esialgsetel andmetel 28,8 protsenti häältest ning saab riigikogus 34 kohta. Keskerakond sai 23,1 protsenti ja 26 mandaati, EKRE 17,8 protsenti ja 19 mandaati, Isamaa 11,4 protsenti ja 12 mandaati ning sotsid 9,8 protsenti ja 10 kohta riigikogus. Need numbrid võivad siiski mõnevõrra veel muutuda, kuna selgus, et Narvas oli EKRE ja Eesti200 kahele kandidaadile rohkem hääli arvestatud ja see võib mõjutada ka Keskerakonna või SDE tulemust.