Soome meedia keskendus Eesti valimiste puhul EKRE edule ({{commentsTotal}})

EKRE tõrvikurongkäik, esiplaanil tulevane riigikogu liige Ruuben Kaalep
EKRE tõrvikurongkäik, esiplaanil tulevane riigikogu liige Ruuben Kaalep Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Soomes kajastasid Eesti valimisi kõik suuremad väljaanded. Peamiselt oli tähelepanu keskmes parempopulistide ehk EKRE tõus, mis on toimunud teisteski Euroopa riikides. Soomelgi on oma kogemus populistide ehk Perussuomalaistega.

Soome ajakirjanduses on Eestimaa Konservatiivset Rahvaparteid ehk EKRE-t nimetatud Eesti Perussuomalaisteks. Samas märgitakse, et kuigi sisseränne tõusis valimisteemaks, siis tegelikult varjupaigataotlejad Eestisse eriti ei kipu. Seda ütles Soome ringhäälingu YLE hommikuprogrammis valimistulemusi kommenteerides ka Soome endine suursaadik Eestis Kirsti Narinen.

"Hääli said nad (EKRE – toim.) peamiselt maapiirkondadest ja sellistest piirkondadest, mis on mahajäänumad. See tähendab ka sõnumit uuele valitsusele, et regionaalpoliitikale tuleb tähelepanu pöörata," ütles Narinen.

EKRE sai 17,8 protsenti toetust ja 19 mandaati, mida on 12 võrra enam kui töö lõpetavas riigikogus.

Tuglase Seltsi tegevjuhi Jaana Vasama sõnul oli seekordsete valimiste keskne teema pigem eesti keel ja eestikeelne haridus. Reformierakonna võit ei tulnud üllatusena, Narinen ütles aga, et temale valmistas üllatuse Kaja Kallase suur isiklik häältesaak

"Naised ja eriti naised poliitikas ei ole Eestis üldse peavool. Minu meelest ei ole Eestis eriti soolist võrdsust. Võimalik, et see oligi Reformierakonna edu saladus, et eesotsas on noor ja poliitikas siiski juba üsna kogenud naine, kes andis nüüd just naistele hääletamise ja mõjutamise võimaluse," ütles Narinen.

Saatejuht küsis ka e-valimiste kohta, mida Soomes peetakse üldiselt ebausaldusväärseks. E-hääletus on küll, aga see tähendab valimisjaoskonnas kohapeal internetis hääletamist. Jaana Vasama peab Eesti e-valimis turvaliseks

"Seda on proovitud juba mitu korda ja pole tulnud esile midagi, mis sunniks seda süsteemi muutma," rääkis Vasama. Narinen lisas, et Eestis on digitaalne avalike teenuste süsteem ja e-valimised on vaid üks osa sellest. Kuna ka maksud, sotsiaalteenused ja palju muudki on seotud ID-kaardiga, siis see suurendab süsteemi turvalisust.

Saatejuht imestas, et Soomes praegu esil olev keskkonnateema Eestis eriti tähelepanu ei leia. Narinen selgitas, et selle põhjus on põlevkivi ja sellega seotud töökohad Ida-Virumaal, mistõttu püütakse seda keskkonnateemat mitte torkida. Nii Vasama kui Narinen ütlesid, et sõltumata sellest, missugused erakonnad valitsuse moodustavad, jätkub ilmselt Eesti senine stabiilne areng, üritatakse vältida ka ühiskonna lõhestumist. Ilmselt tuleb pisut muutusi maksupoliitikas, prognoosis Narinen.

"Võib-olla nii-öelda suure sissetulekuga inimeste, keda Eestis tegelikult ei olegi, nende maksustamine ehk pisut väheneb, aga ka Reformierakond taotleb väga selgelt põhjamaise heaoluühiskonna tunnuseid, nii et ma ütleksin, et põhjamaisus suures plaanis tugevneb," ütles Soome endine suursaadik Eestis.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: