Hiina tõstab tänavu kaitsekulutusi 7,5 protsenti ({{commentsTotal}})

{{1551755220000 | amCalendar}}
Foto: Thomas Peter/Reuters/Scanpix

Hiina tõstab sel aastal kaitsekulutusi 7,5 protsenti ehk mullusega võrreldes aeglasemas tempos, selgus teisipäeval avaldatud valitsuse aruandest.

Kommunistide võimumonopoliga suurriigi valitsus kulutab tänavu riigikaitsele 1,19 triljonit jüaani ehk 177,6 miljardit USA dollarit, selgus parlamendi ehk rahvakongressi iga-aastase istungjärgu alguse puhul avaldatud raportist.

Eelmisel aastal tõstis Hiina kaitsekulutusi 8,1 protsenti 1,11 triljonile jüaanile.

Hiina kaitse-eelarve on USA järel maailmas suuruselt teine, kuid ei küündi Ühendriikide 716 miljardile dollarile ligilähedalegi.

Peking on püüdnud varustada oma kahe miljoni suuruse isikkoosseisuga Rahvavabastusarmeed kaasaegse relvastuse ja sõjatehnikaga, tehes suuri kulutusi varglennukitele, lennukikandjatele ja muule relvastusele.

Valitsus teatas aruandes ka, et püstitab tänavuseks majanduskasvu eesmärgiks 6,0-6,5 protsenti. 2018. aasta majanduskasvu sihiks oli Peking seadnud 6,5 protsenti ning majandus kasvas ametlikel andmetel mullu 6,6 protsenti.

Sõltumatud analüütikud peavad Hiina eelmise aasta majandustulemusi ametlikest näitajatest kehvemaks.

"Korrigeerisime mõõdukalt oma prognoosi, toetudes põhjalikule analüüsile majandusnäitajaid mõjutavatest destabiliseerivatest teguritest ja ebakindlusest," seisis raportis.

Kolm neljandikku Hiina provintsidest on juba langetanud selle aasta majanduskasvu eesmärki.

Poliitikakujundajad on teatanud, et kavatsevad majanduskasvu aeglustumisega võitlemiseks langetada makse, vähendada lõivusid ja bürokraatiat.

Valitsus suurendab kulutusi, mis toob prognooside järgi kaasa eelarvepuudujäägi suurenemise 2,6 protsendilt SKP-st 2,8 protsendile.

Hiina nukuparlament koguneb istungjärgule ajal, kui majanduse kasvutempo aeglustumine ja kaubandussõda USA-ga on muutunud tõsisteks väljakutseteks president Xi Jinpingile aasta pärast seda, kui rahvakongress avas presidendi ametiajapiirangu tühistamisega Xi´le tee eluaegsele presidentuurile ja kirjutas tema nime riigi põhiseadusesse.

Kaks nädalat kestvast istungjärgust võtab osa 3000 kommunistliku partei delegaati.

Hiina ja USA suhted halvenesid järsult eelmisel aastal, kui Ühendriikide presidendi Donald Trumpi valitsus kehtestas imporditollid peaaegu poolele Hiina ekspordist USA-sse, vallandades kaubandussõja, mida kahe riigi läbirääkijad püüavad kolm kuud kestnud vaherahu ära kasutades lahendada.

"Kahe poole majandus- ja kaubandusmeeskonnad on juba mõnda aega pidanud viljakaid ja intensiivseid konsultatsioone ning saavutanud tähtsat järk-järgulist edu paljudes ühistes probleemküsimustes," lausus NPC pressiesindaja Zhang Yesui esmaspäeval pressikonverentsil.

"Me loodame, et kaks poolt jätkavad konsultatsioone ja jõuavad vastastikku kasuliku võit-võit kokkuleppeni," ütles ta.

Järgmisel nädalal võtab rahvakongress vastu uue välisinvesteeringute seaduse, mis võib aidata vähendada kaubanduspingeid USA-ga.

Seadus teeb lõpu senisele Hiina võimude praktikale sundida välisfirmasid Hiina turule pääsemise eest tehnoloogiat üle andma. "Hiina ja välisinvesteeringutele hakkab osaka saama samasugune kohtlemine," sõnas Zhang.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: