"AK. Nädal" uuris, kes ja kuidas Reformierakonna valimisvõitu panustas ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Reformierakond võitis riigikogu valimised juba neljandat korda järjest, edestades oma põhirivaali Keskerakonda riigikogus kaheksa kohaga. Ekspertide hinnangul aitasid Reformierakonna võitu sepistada lisaks nende enda ettevõtmistele ka konkurendid. Kes ja kuidas valimisvõitu panustas, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Reformierakond ongi alati teinud kampaaniaid väga professionaalselt ja hästi," nentis poliitika.guru toimetaja Andreas Kaju. "Ja teine asi, mis ma ütleks, on see, et 2015. aastaga võrreldes ei teinud nad imetulemust. Nad tegid suhteliselt sama tulemuse - nad võtsid paar tuhat häält ainult rohkem."

Reformierakonna katkematu edulugu riigikogu valimiste võitjana ulatub aastasse 2007. Ekspertide hinnangul paistavad nad valimiskampaanias silma oskusega teha tugev lõpuspurt.

"Mis on neil hästi viimastel nädalatel töötanud ja seda juba mitmes valimistsüklis järjest, on see "sinu hääl loeb" või ka "üks hääl loeb" tüüpi kampaania, mida nad
nüüd viimased nädalad väga hästi ja väga agressiivselt tegid. Selle olulisus on see, et see töötab ainult siis, kui see on usutav," selgitas Kaju.

Reformierakonna peasekretär Erkki Keldo, kel on selja taga kaks edukat riigikogu kampaaniat, tunnistas, et intensiivsed sõnumid kampaania lõpuosas on osa strateegiast, sest varakult käivitatud jõuline kampaania väsitab valija valimispäevaks ära. "Ehk et siis oli [uuringute põhjal] selge, et valijatel on valida, kas meie või Keskerakonna vahel ja see andis meile ka initsiatiivi seda siukest sõnumit teha tegelikult."

"Keskerakonna sellised viimase lõpu sõnumid, kampaaniategevused vähemalt, ütleme siis, meedia vahendusel hinnates, olid pigem sellised alalhoidlikumad ja hakati oma tulemust hoidma ja see võis ka anda mingisuguse võimenduse veel Reformierakonna kasuks," lisas Reformierakonna endine peasekretär Martin Kukk.

Kuke sõnul näitas kampaania lõppfaas Reformierakonna nälga valitsusvastutuse järele - väljast polnud märgata mingeid erimeelsusi ja kõik tegutsesid ühe eesmärgi nimel.

"Et nüüd peale Kaja Kallase valimist erakonna selline väline pilt vähemalt paistab uuesti jälle oluliselt ühtsem ja selles mõttes väljapoole on ta olnud selline erakonna liitja. Ja selles mõttes erakond mõjub jälle sellise veenva alternatiivina," arvas Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson.

Ekspertide hinnangul ei tulnud Reformierakonna võit ainult tänu nende tegemistele, vaid sellele aitasid kaasa konkurentide oma tegematajätmised või ebaõnnestumised.

Politoloog Jakobson leidis, et ajal, kui Reformierakond tegi jõulist lõpuspurti, oli Keskerakonna valija segaduses.

"Arvestades seda, milliselt platvormilt Keskerakond tavaliselt on teinud kampaaniat - no ta on seda tavaliselt saanud teha opositsioonist, kust on alati palju lihtsam lubada. Ja teisest küljest olid viimasel paaril nädalal üleval ikkagi paljus Keskerakonnale suhteliselt ebamugavad teemad," märkis Jakobson.

Keskerakonna nõrkusena nimetavad eksperdid valimisaktiivsust eriti Tallinnas ja Ida-Virumaal, kus valija jäi koju.

"Ehk väga paljud venelased jäid koju ja jäid koju selle pärast, et see valimiskonflikt, mida justkui ei olnudki, ei mobiliseerinud neid, sest, et neil ei olnud midagi karta. Neid väga seekord ei hirmutatud millegagi," lausus Kaju ja meenutas, et varem oli seda valijaskonna osa hirmutatud sellega, et "fašistid tulevad võimule ja ajavad nad maalt välja".

Kaju hinnangul polnud Keskerakonna kampaania enam räige, sest Jüri Ratase Keskerakond on teistsugune kui Savisaare oma. Mari-Liis Jakobsoni sõnul mõjutas tulemust valijaskonna laiendamine, mida Keskerakond valitsusse saades tegema hakkas.

"Aga sellises keskele surumise taktikas, et tsentrist nende valijate juurdesaamine no paratamatult võib kaasa tuua seda, et mingite valijarühmade vahel tekivad konfliktid. On täiesti mõeldav, et välja jäi tulemata just Keskerakonna venekeelne valija, kes enam päris täpselt ei saanud nagu aru, et mis toimub, ja et, kas see on see [Edgar] Savisaare partei, mida ta on kogu aeg valinud," rääkis poliitikateadlane Jakobson.

Andreas Kaju hinnangul kogus Reformierakond toetust protsendikaupa. "Aga ka Reformierakonna enda viimase paari nädala kampaania aitas neid kõhklevaid valijaid, kelle esimene eelistus võis olla paar nädalat varem Eesti 200 ja teine eelistus Reformierakond. Aitas neid valijaid Reformierakonna taha."

Ka Eesti 200 vead võisid olla need, mis viisid nende valija Reformierakonna rüppe.

"Need majandusteemad ja majanduslik kompetents, mida Eesti 200 kindlasti oma liikmeskonnas kahtlemata omab, ei jäänud kuidagimoodi domineerima ja domineerima jäi see rahvuste vaheline või rahvusküsimus kampaanias ja see kindlasti mängis trumbid reformierakonnale kätte," lausus Reformierakonna endine peasekretär Kukk.

Eesti 200 poliitikud on kehva valimistulemuse kohta öelnud, et neil oli kasutada teistest vähem raha.

Kui palju aga Reformierakonna valimiskampaania maksma läks?

"Täna me lõpuni veel ei oska öelda, kuna meil alles arved tulevad, aga ta oli kindlasti odavam või väiksema mahuga kui neli aastat tagasi, aga me eeldame kuskil äkki sinna 1,3 kuni 1,5 miljoni euro vahele," vastas Reformierakonna peasekretär Keldo.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: