Korruptsioonivaba Eesti vaatlejate hinnangul oli valimiste korraldus ladus ({{commentsTotal}})

Valimisjaoskond Laagris.
Valimisjaoskond Laagris. Autor/allikas: ERR

Riigikogu valimiste korraldus oli ladus ja korrektne, kuigi väiksemaid, peamiselt inimtegurist põhjustatud eksimusi siiski esines, teatas ühing Korruptsioonivaba Eesti, mille vaatlejad jälgisid 13 Tallinna ja Tartu valimisjaoskonna tööd.

Vaatlemisprogrammi korraldanud Korruptsioonivaba Eesti arengukoordinaatori Carina Paju sõnul olid seekordsed riigikogu valimised üldjoontes korrapärased, millele aitasid kindlasti kaasa mitmekordse korralduskogemusega jaoskonnakomisjonid. Küll aga tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata inimtegurist tulenevatele ohtudele ja nutitelefonide kasutamisele jaoskonnas, märkis Paju.

Väiksemate rikkumistena tõi ühing esile mitme inimese samaaegse viibimise hääletamiskabiinis, kuid üldjuhul parandasid komisjoniliikmed kiirelt selle vea või oli siis täiskasvanu saatjaks alaealine laps. Nii mõnelgi korral jäi silma, et valija isikut tõendavat dokumendi pilti ei võrreldud sissetulnud inimesega, unustati küsida valija allkiri või ei seletatud valijale kõiki valimistoiminguid.

"Kuigi ka näiteks saamata jäänud allkiri küsiti tagantjärele õigesse kohta, tuleb meeles hoida, et jaoskonnatööst ei kao inimfaktor lähiajal kuhugi. Eksimused on inimlikud, mistõttu tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata enda ja teiste jaoskonnakomisjoni liikmete toimingute kontrollile ning ka valija järjepidevale aitamisele ja suunamisele," nentis Paju.

Suur e-hääletajate hulk jättis jaoskonnad tühjaks

Rekordiline e-hääletajate arv jättis jaoskonnad eelhääletuse ajal üsna tühjaks, märkis vaatlejate koordinaator.

Teise trendina märkis Paju nutitelefonide sagedasemat kaasavõtmist hääletamise juurde, mis võib mõjutada hääletamise salajasust ja teiste valijate isikuandmete puutumatust. Kuigi mitmed jaoskonnad olid üles pannud asjakohased keelumärgid, oli nii mõnelgi telefon valijate nimekirja läheduses väljas ning sotsiaalmeediaski võis näha hääletuskabiinis tehtud pilte, tõdes ta.

Kehtetuid sedeleid varasemast rohkem

Seekordsetel valimistel loeti kehtetuks 3904 sedelit ehk 0,7 protsenti kõigist antud häältest. Kuigi valimiskabiinidesse olid paigutatud spetsiaalsed sedeli täitmise juhised, tundub, et see tulemust ei parandanud, märkis Korruptsioonivaba Eesti.

2015. aasta riigikogu valimistel oli 3757 kehtetud sedelit, mis moodustas 0,6 protsenti antud sedelitest.

"Kui arvesse võtta, et 2019. aasta valimistel sündis e-valimiste rekord, on paberil hääletanute arv 2015. aastaga võrreldes madalam ja kehtetute sedelite protsentuaalne määr hoopis suurenenud," nendib Paju.

"Kehtetute sedelite hulka kuuluvad üheselt mõistetamatute või parandatud numbritega, kuid ka meelega rikutud sedelid. Kui inimesed tulevad kodust välja jaoskonda eesmärgiga sedelil protestimeelsust näidata, viitab see sellele, et riik ei suuda mingil põhjusel valijatega endiselt suhestuda. Loodame siiralt, et kaasava, ausa ja läbipaistva riigi edendamine on ka järgmise valitsuse prioriteet," ütles Paju.

Komisjonid käitusid lahkelt

Ühingu esindaja sõnul olid jaoskonnakomisjoni liikmed vabatahtlike vaatlejate vastu viisakad ja lahked.

"Tundub, et vaatlemine on paljude jaoskonnakomisjonide jaoks muutunud tavaliselt valimiste läbiviimise osaks," kiitis Paju. "Võrreldes 2009. ja 2011. aastal Korrutsioonivaba Eesti poolt läbiviidud vaatlusprogrammidega on suhtumine vaatlejatesse kindlasti paranenud ning usume jätkuvalt, et valimiste vaatlemisel on igasugu eksimuste ja rikkumiste suhtes ennetav mõju," ütles ta.

Tema kinnitusel jätsid esimeste eelhääletuspäevade järel rütmi saanud jaoskonnakomisjonid vaadeldud kohtades enamasti professionaalse mulje. Selles oli kindlasti oma roll ka riigi valimisteenistuse komisjonidele suunatud koolitustel, mida oli seekord üle 60.

Programmis osalenud vabatahtlikud viisid vaatlemist läbi kokku 13 erinevas valimisjaoskonnas, mis jäid peamiselt Tallinna ja Tartu linnadesse või nende lähistele. Vaatlemist viidi läbi nii eelhääletamise ajal maakondlikes keskustes ja jaoskondades kui ka valimispäeval, sealhulgas häälte lugemise ajal. Kindlasti andis valimiste vaatlemine kõigile osalejatele parema ettekujutuse ühiskonna otsustusprotsesside toimimisest, mis oli ka aktsiooni eesmärk. Seekordne vabaühenduse Korruptsioonivaba Eesti vaatlemisprogramm oli suunatud just noorte ja üliõpilaste kaasamisele.

Mittetulundusühingu Korruptsioonivaba Eesti eesmärk on juhtida ühiskonna tähelepanu avalikus ja erasektoris toimuvatele korruptsiooniilmingutele. Ühing on alates 2007. aastast rahvusvahelise korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency Internationali akrediteeritud esindaja Eestis.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: